Forlat siden Nasjonal veiviser
ved vold og overgrep

Sámegiella - Samisk

Neahttabáiki masa dál leat boahtán, dinutvei.no, lea našuvnnalaš ofelaš veahkkefálaldagaide, dieđuide ja máhttui veagalváldima ja veahkaváldima birra bearrašis dahje veahkaváldin ovddeš dahje dála náittosguimmiid dahje guimmiid gaskkas. Neahttabáikki doaimmaha Nasjonalt kunnskapssenter om vold og traumatisk stress (NKVTS), mii lea doaibma Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeantta ovddas.

Leatgo vásihan veahkaváldima lagas relašuvnnain?

Mot sáhtát suddjet iežat veahkaváldima vuostá?

Leatgo vásihan veagalváldima dahje eará seksuálalaš illasteami?

Dábálaš reakšuvnnat maŋŋel veahkaváldima ja illasteami

Dovddat go ovttage gii eallá veahkaválddálaš dilis?

Veahkaválddát go dahje nihtát go earáid?

Buohkain lea riekti eallimii balu ja veahkaváldima haga. Beare olu olbmot Norggas ellet veahkaválddálaš diliin. Veahkaváldin lagas relašuvnnain ja veagalváldin ii leat priváhta ášši, muhto servodatovddasvástádus. 

Gávdnojit ollu mállet veahkaváldimat, ja don soaittát leat eahpesihkar dasa vásihat go dahje leat go don dahje muhtun gean don dovddat vásihan veahkaváldima? Dahje soaittát smiehttat doaimmahat go don veahkaváldima earáid vuostá? Leat oallugat geat leat eahpesihkkarat dasa mii veahkaváldin lea. Sáhtát lohkat eambbo dán birra vuolábealde.

Leatgo vásihan veahkaváldima lagas relašuvnnain?

Veahkaváldin lagas relašuvnnain (maiddái čilgejuvvon eallinguoibmeveahkaváldimin dahje bearašveahkaváldimin) siskkilda visot fysalaš ja psyhkalaš veahkaváldimiid ja áitagiid gaskkal dálá ja ovddeš bearašlahtuid, ja dat maid siskkilda mánáid geat ellet ruovttuin gos lea veahkaváldin. Vuolledábiid liitudeapmi ja bággonáitin gullet maid dán doahpaga vuollái. 

Veahkaváldin lagas relašuvnnain lea rihkolaš norgga lága mielde. Don galggat leat oadjebas dasa ahte dakkár mállet áššit váldojuvvojit duođalažžan sihke veahkkeapparáhtas ja politiijain. 

Eatnasat jurddašit ahte veahkaváldin lea huškkun, čiekčan dahje fysalaš vaháguvvan, muhto dat gávdnojit eará lágán veahkaváldimat maid. Dollojuvvot gitta go ii hálit, bealkkahallat, njuorasmahttojuvvot, isolerejuvvot dahje bearráigehččojuvvot leat maid ovdamearkkat veahkaválddálašvuhtii. 

Iešguđet lágán mállet veahkaváldimat man birra mii hupmat leat:

  • Fysalaš veahkaváldin: Buot veahkaváldin mii mielddisbuktá fysalaš oktavuođa - čiekčan, huškkun, duhkoštallan, gazzun, doallat gitta, šluvgin, hoigan, buváhallan. Caggat vissui ja isoleren leat maid fysalaš veahkaváldimat.
  • Psyhkalaš veahkaváldin: Geavahit sániid ja jiena mii áitá, vaháguhttá, gutnehuhttá dahje earáid gozihit. Badjelgeahččat, leat berošmeahttun ja earáid njuorasmahttit leat maid ovdamearkkat psyhkalaš veahkaváldimii. Ovdamearkkat leat: "Mun gottán du", "dus ii leat árvu", "don leat ropmi ja nu buoidi ahte ii oktage sáhte leat buorre dutnje".
  • Materiála veahkaváldin: Cuvket, billistit ja bálkut biergasiid, huškkut seinniid ja uvssaid ja sullasaččaid.
  • Seksuálalaš veahkaváldin: Buot lágán seksuálalaš loavkideamit.  Ovdamearkkat leat: dagut dahje daguid geahččaleapmi mat mielddisbuktet fysalaš oktavuođaid, dakkárat nugo guoskan, njávkan, njoallun, njamman, masturbašuvdna, anašansullasaš dagut ja anašeapmi ja veagalváldin, ja dagut dahje daguid geahččaleapmi fysalaš oktavuođa haga nugo snoallan, alas goruda čájeheapmi, govven, filbmen, guovlan dahje pornografiija čájeheapmi.
  • Ekonomalaš veahkaváldin: Stivret earáid ekonomiija; nuppi eallinguoimmis ii leat stivrejupmi iežas dahje oktasaš ekonomiija badjel.
  • Oaidnemeahttumis veahkaváldin: Veahkaváldin "mii lea áimmus", erenoamáš miellaláhki ovdal dahje maŋŋel veagalváldima.
  • Veahkaváldin bajásgeassimis: Fysalaš dahje psyhkalaš ráŋggáštus mii lea okta oassi bajásgeassimis ahte rievdadit mánáid ja nuoraid láhttenvuogi.   

Ollu mállet leat njulgestaga rihkolaččat norgga lága mielde, earát fas leat loavkideaddjit, ja maiddái sáhttet leat rihkolaččat duođalašgráda, dávjodaga dahje konteavstta mielde, dahje dat gokčojuvvojit eará láhkaparagráfain, omd beahttun. Lea dábálaš ahte dát dáhpáhuvvet seamma áiggis.

Beroškeahttá du sohkabeali, de sáhtát vásihit don maid veahkaváldima. Dattege vásihit nissonat dávjjibut geardduhuvvon duođalaš veahkaváldimiid ja seksuálalaš illastemiid iežaset eallinguoimmis go dievddut.

Muhtun joavkkut leat liige hearkkit veahkaváldimiidda mat dáhpáhuvvet lagas relašuvnnain. Fáktorat mat sáhttet váikkuhit du hearkivuhtii leat sohkabealli, ahki, doaibmanávccat, seksuálalaš sodju, sosioekonomalaš duogáš, áhpehisvuohta, sisafárren ja gárrendilli. 

Mot sáhtát suddjet iežat veahkaváldima vuostá?

Mii diehtit ahte sáhttá leat váttis eret beassat veahkaváldin dilálašvuođas. Dávjá veahkaváldin ii noga jus it oaččo veahki olggobealde.  

Don dárbbašat veahki ja muhtuma geainna humat jus roasmmohuvat, áitojuvvot, dahje balat ahte boađát vásihat veahkaváldima, dahje jus smiehtat leago veahkaváldin maid vásihat. Dáppe gávnnat bajilgova veahkkefálaldagain. Fertet váldit oktavuođa politiijaiguin (politiet), telefovdna 02800 dahje heahtenummariin 112, jus vásihat duođalaš veahkaváldima dahje áitagiid ja jus balat iežat gottáhallot. Jus dat guoská mánáide dahje nuoraide, de fertet maid váldit oktavuođa mánáidsuodjalanbálvalusain (barnevernet).

Ollu veahkaváldima gillájeddjiide ii leat ráŋggáštit su gii lea veahkaváldán dat deháleamos, muhto dat ahte bissehit veahkaváldima. Veahkkeapparáhtas leat fálaldagat mat siskkildit sihke su gii lea veahkaváldi ja su gii lea vásihan veahkaváldima. Dattege leat muhtumat geat dárbbašit suddjenveahki. Politiijat (politiet) árvvoštallet vejolaš suddjendoaimmaid dutnje jus áitojuvvot, dahje vásihat veahkaváldima. Dat sáhttet earret eará leat veahkaváldinalárbma, fitnangielddus dahje čiegus orrunbáiki. 

Heahteguovddážat (krisesenter) doibmet suodjalussan heahtedilis, ja veahkehit oallugiid eret veahkaválddálaš dilálašvuođain. Sihke heahteguovddážat ja politiijat sáhttet addit dieđuid ja bagadusa, ja veahkehit nu ahte sii geat leat vásihan veahkaváldima- ja sii geat leat veahkaváldán ožžot oktavuođa dearvvašvuođa- ja sosiálaossodagain (helse,- og sosialetaten), bearašsuodjalankantuvrrain (familievernkontor), mánáidsuodjalusain (barnevern), heahteguovddážiin (krisesenter), dikšunfálaldagain, advokáhtain, rihkolašvuođagillájeddjiid ráđđeaddinkantuvrrain (rådgivningskontor for kriminalitetsofre) dahje earáiguin geat sáhttet veahkehit.

Jus veahkaváldi lea lagas olmmoš, de lea dávjá váttis váidit politiijaide. Oallugat geat vásihit veahkaváldima, eai nagot váidit dan politiijaide vaikko leat buorit ákkat dahkat dan. Vai geahpidit váidin noađi ja ovddasvástádusa sus gii lea vásihan veahkaváldima, de politiijain lea alddiineaset vejolašvuohta álggahit dutkama duođalaš veahkaváldimiid oktavuođas - beroškeahttá das maid son háliida gii lea vásihan veahkaváldima. Dat gohčoduvvo almmolaš áššáskuhttin. 

Leatgo vásihan veagalváldima dahje eará seksuálalaš illasteami?

Gávdnojit ollu lágán seksuálalaš illasteamit, ja don soaittát smiehttat leago seksuálalaš illasteapmi dat maid don leat vásihan?

Seksuálalaš illasteapmi mearkkaša buot lágán seksuálalaš loavkideamit. Seksuálalaš illasteamit siskkildit sihke daguid dahje daguid maid geahččala dahkat mat mielddisbuktet fysalaš oktavuođaid, dakkárat nugo guoskan, njávkan, njoallun, njamman, masturbašuvdna, anašanlágán dagut, anašeapmi ja veagalváldin, ja dagut dahje geahččalit dahkat daguid fysalaš oktavuođa haga nugo snoallat, alas goruda čájehit, govvet, filbmet, guovlat ja čájehit pornografiija. 

Veahkaváldin dahkko veahkaváldojuvvon olbmo áigumuša haga, dahje jus son ii sáhte/máhte addit lobi. Veahkaváldin sáhttá dáhpáhuvvat go veahkaváldojuvvon olmmoš dájuhuvvo, bággejuvvo dahje áitojuvvo dahkat daguid ovttas earáiguin, ahte son ferte earáid geahččat geat dahket seksuálalaš daguid dahje ieš ferte dahkat seksuálalaš daguid go earát gehččet.  Veahkaváldin sáhttá dáhpáhuvvat beroškeahttá agi ja sohkabeali, ja dat lea veahkaváldin beroškeahttá leatgo čielggus, gárrenvuođas vai oađđime.

Veagalváldin ja eará seksuálalaš illasteamit sáhttet dáhpáhuvvat sihke lagas ja ii lagas relašuvnnain.  

Vaikko leat eahpesihkar dasa ahte lei go dat illasteapmi maid vásihit, de sáhtát váldit oktavuođa veahkkeapparáhtain. Don berret maid hupmat vásáhusa birra muhtumiin gean dovddat. Ságastallan sáhttá veahkehit du bidjat sániid, jurdagiid ja dovdduid dáhpáhussii.  Sáhttá maid leat buorre oažžut doarjaga ja bagadusa earáin geat leat du birrasis. Soaittát leat eahpesihkar ahte galggat go váidit politiijaide? Norggas lea dus riekti oažžut golbma diimmu geatnegahtekeahttá ja nuvttá veahki advokáhtas, ovdal mearridat háliidat go váidit politiijaide seksuálalaš illasteami. 

Váldde oktavuođa fástadoaktáriin (fastlegen), dahje dearvvašvuođabargiin (helsesøster), illastuvvomiid vuostáiváldimiin (overgrepsmottak), inseasta ja seksuálalaš illasteami hehttema doarjjaguovddážiin (Støttesenter mot incest og seksuelle overgrep, SMISO), DIXI (DIXI Ressurssenter mot voldtekt), dahje politiijain (politiet) vai oaččut veahki ipmirdit dáhpáhusa, gieđahallat vásáhusa(id) ja vejolaččat váidit ášši politiijaide. 

Dábálaš reakšuvnnat maŋŋel veahkaváldima ja illasteami

Suorganattat go ja balat go? Smiehtat go don ahte lei vásedin du sivva go vásihit dan maid dahket? Leago hui heahpat jurddašit dan birra mii lea dáhpáhuvvan? Leatgo dus váttisvuođat konsentreret smávva ja stuorit doaimmaid dáfus?

Dát leat visot dábálaččat maŋŋel go leat vásihan veahkaváldima, beroškeahttá leatgo vásihan veahkaváldima oktii dahje máŋgga geardde. 

Vaikko ii gávdno ge makkárge fasihta reakšuvnnaide maŋŋel veahkaváldima, de diehtit mii ollu dan birra makkár dovddut ja reakšuvnnat sáhttet leat dábálaččat maŋŋel veahkaváldima ja illasteami mii lea dáhpáhuvvan guhkit áiggi badjel. Dá leat muhtun reakšuvnnat ja dovddut:

  • garraballu ja ballu
  • heahpatvuohta
  • fas vásihat dan mii dáhpáhuvai
  • oađđinváttisvuođat
  • iežas moaitin ja sivalašvuođadovdu
  • jurddašan- ja muitinváttisvuođat
  • eardu ja suhttu lea lassánan
  • gorutlaš givssit
  • váttisvuođat ovttasdoaibmat birrasiiguin
  • váttisvuođat lagasvuođain ja seksualitehtain
  • ahkitvuohta
  • lassánan stivrendárbu
  • fámohisvuohta
  • balahahkesvuohta
  • duššindahkat dáhpáhusa ja eahpádus dainna mii duođai dáhpáhuvai
  • garra suhttu
  • isolašuvdna
  • oktovuohta, dovdat iežas leat áibbas okto

Muhtomin eai mana reakšuvnnat badjel iešalddis, vaikko áigi vássá, ja muhtumiidda sáhttet dat šaddat klinihkalaš diagnosan, dakkárat go deprešuvdna, garra ballu, borranváddu, post-traumáhtalaš streassagillámuš (PTSD) dahje darvánit gárrendillái. 

Jus givssit bistet, de lea dehálaš ahte humat muhtumiin, dahje ozat profešunealla veahki vai beasat gieđahallat dáhpáhusa. Váldde oktavuođa fástadoaktáriin (fastlegen) dahje dearvvašvuođabargiin (helsesøster), iežat lagamus illastuvvomiid vuostáiváldimiin (overgrepsmottak) dahje heahteguovddážiin (krisesenter), dahje DIXIiin (DIXI Ressurssenter mot voldtekt). Fástadoavttir sáhttá čujuhit du psykologa lusa jus dus lea dárbu dasa. 

Dovddat go ovttage gii eallá veahkaválddálaš dilis?

Eambbosat berrejit dieđihit veahkaváldimiid, áitimiid birra dahje jus vuorjašuvvet muhtun olbmuid geažil. Du dieđut sáhttet leat juste dat mat váilot vai politiijat ja veahkkeapparáhta sáhttet dovdát veahkaváldinráđđenvuogi minstara. 

Jus vávjját ahte muhtun gean dovddat vásiha veahkaváldima, de berret váldit oktavuođa politiijaiguin (politiet), telefovdna 02800. Don sáhttát leat namaheapmi go dieđihat.

Mánáide sáhttá leat seammá duođalaš dilli eallit veahkaválddálaš ruovttus go dan ahte njulgestaga ieža vásihit veahkaváldima. Mánáide lea áibbas vahátlaš vásihit veahkaválddálašvuođa, ja bearašveahkaváldin sáhttá earret eará dagahit bistevaš vahátlaš čuozahusaid mánáide. Jus vuorjašuvat mánáid dihte, de sáhttát maid riŋget mánáid ja nuoraid alárbmatelefovdnii (alarmtelefonen for barn og unge), 116 111, ja dieđihit dan suohkana mánáidsuodjalanbálvalussii (barnevernet) dahje njuolga politiijaide (politiet), telefovdna 02800 dahje heahtenummarii 112.

Veahkaválddát go dahje nihtát go earáid? 

Jus earáid vuostá leat boarka ja balddihat sin, huškut, čievččat dahje earáid nihtát, njuorasmahtát, loavkidat dahje stivret, dalle leat don veahkaváldi. 

Lihkus sáhtát oažžut veahki rievdadit iežat. Olbmot geat leat veahkaváldit, dárbbašit maid veahki. Jus dovddahat ahte dus leat veahkaváldinváttisvuođat, de leat juo ollen oalle lahka čovdosa. 

Vaikko leat eahpesihkar leago dat veahkaváldin, de sáhtát váldit oktavuođa veahkkeapparáhtain (hjelpeapparatet). Don berret maid hupmat muhtumiin gean dovddat dan birra mii lea dáhpáhuvvan. Ságastallan sáhttá du veahkehit bidjat sániid, jurdagiid ja dovdduid dáhpáhussii. Sáhttá maid veahkehit du nu ahte it šat leat veahkaváldi earáid vuostá.