Dinutvei.no Logo Nasjonal veiviser
ved vold og overgrep

BASIS – lea fálaldat sidjiide geat lea dubmejuvvon seksuálarihkkosiid dihte ja čohkkájit giddagasain

BASIS lea eaktodáhtolaš fálaldat dutnje gii leat dubmejuvvon seksuálarihkkosiid dihte ja čohkkát giddagasas, seammás go dárbbašat spesialiserejuvvon divššu.

BASIS lea riikkaviidosaš fálaldat, ja dikšu álggahuvvo dalle go čohkkát giddagasas. Fálaldaga ulbmil lea eastadit ahte sii geat leat dubmejuvvon seksuálaláhkarihkkumis fas galget čađahit ođđa illástemiid. Oanádus BASIS vuolgá dárogiela cealkagis ja mearkkaša (Dikšumis seksuála láhkarihkkusproblematihka spesialistadearvvašvuođa bálvalusas.)

Movt oažžut fálaldaga?

Jus don gulat ulbmiljovkui ja ieš háliidat divššu, de giddagasa doavttir dahje psykologa maŋŋil go duinna leat ságastallan čujuhit du BASIS-divššárii. BASIS-divššár dasto ságastallá duinna ja árvvoštallá galget du dutnje fállat divššu. BASIS-divššár sáhttá maiddái evttohit eará doaibmabijuid mat dáide buorebut heivet dutnje jus don it gula BASIS ulbmiljovkui.

Jus don háliidat vuostáváldit fálaldaga, de sáhtát sirdojuvvot giddagassii gos lea BASIS fálaldat. Rihkusfuolahus dat árvvoštallá ahte leago du sirdin dohkálaš earret eará dorvvolašvuođa ektui.

Tagi 2020 rájes lea BASIS olámuttus dihto giddagasain miehta riikka:

Regiovdna Davvi:

Romssa giddagas
Troandin giddagas, mii fátmmasta Leira ja Kongensgate ossodagaid.

Regiovdna Nuorta:

Halden giddagas
Romerike giddagas, Ullersmo ja Kroksrud ossodagat
Eidsvoll Nuoraidovttadat
Ila giddagas ja suodjegiddagas
Bredtveit giddagas ja suodjegiddagas

Regiovdna Oarji:

Bergen giddagas
Bjørgvin giddagas, oktan Oarjji nuoraidovttadat

Regiovdna Oarjelulli:

Åna giddagas
Agder giddagas (2021 rájes) 

Regiovdna Lulli:

Davit Vestfold giddagas, Horten ossodat
Lulit Vestfold giddagas, Berg ja Larvik ossodagat

Lassin dása gávdno BASIS muhtun giddagasain ja eará fálaldagat mat leat veahkkin ja doarjjan čuovvoleamis seksuálarihkus dubmejuvvon fáŋggaid. Fálaldagat fállojuvvojit juogo joavkodásis dahje oktagaslažžii. Lea vejolaš ohcat sirdojuvvot giddagassii gos leat fálaldagat mat heivejit dutnje.

Movt dáhpáhuvvá dikšu?

Dikšu mearkkaša ahte don jeavddalaččat beasat hupmat psykologain dalle go čohkkát giddagasas . Maŋŋil go leat čohkkán mearreáiggi ja luitet du de sáhtát joatkit ságastallamiin olggobealde giddagasa. Dikšun čađahuvvo oktagaslaččat, iige joavkkus. Gallii ja man dávjá oaččut divššu, mearriduvvo iežat dárbbuid mielde, man psykologa árvvoštallá ovttasráđiid duinna.

Don ja psykologa ovttasbargabeahtti go dikšuma plána hábmejuvvo. Dikšuma vuolggasaddji vuolgá das man gohčodit Good Lives-modeallan. Soames dehálaš fáttát ságastallamiin leat: Mat lea du eallinmihtut? Movt sáhtát don ollašuhttit iežat eallinmihtuid ja eallit buri eallima almmá rihkolašvuođaid haga?

Gos gávnnat eanet dieđuid?

Jus don háliidat eanet dieđuid, váldde oktavuođa giddagasbálvváin dahje giddagasa dearvvašvuođaossodagain.

Don sáhtát maiddái váldit oktavuođa Oslo universiteahta sierrapoliklinihkka ovttadagain (SPE) jus dárbbašat eanet dieđuid BASIS dahje eará fálaldagaid birra mat deattuhit seksuálarihkusváttisvuođaid birra. SPE lea gávdnamis Gaustad buohcciviesus Oslos ja sis lea viiddis gelbbolašvuohta dán suorggis.

Gulahallandieđut

Šleađga-boasta, Sierrapoliklinihka ovttadahkii (SPE): post.spe@ous-hf.no

Neahttabáiki: Sierrapoliklinihka ovttadat (SPE) Oslo universiteahtabuohcceviesus


Julevsámegiellaj (Lulesamisk)

BASIS – fálaldahka dunji gut la giddagisán seksuála ássje duobmojn

BASIS la luojvoj fálaldahka dunji gut la giddagisán seksuála ássje duobmojn, ja gut sierralágásj giehtadallamav dárbaha.

BASIS la fálaldahka mij gávnnu lándav miehtáj, ja giehtadallam álggá madi giddagisán tjåhkkåha. Fálaldagá ulmme la hieredit sijájt gudi li duobbmidum seksuála ássjijn ådåsit råhtsatjimes. Oanádus BASIS merkaj Seksuála ássjij giehtadallama tjuolma sierratjiehppe varresvuoda suorgen (Behandling av seksuallovbruddsproblematikk i spesialisthelsetjenesten)

Gåktu fálaldagáv oadtjot?

Jus la ulmmejuohkusin ja iesj sidá giehtadallamav, de giddagisá dálkudiddje jali psykologa dujna ságas ja duv vuoset BASIS-giehtadalláj. BASIS-giehtadalle dujna ságas ja árvustallá jus dunji galggi giehtadallamav fállat. BASIS-giehtadalle soajttá aj oajvvadit ietjá dåjmajt ma soajtti buorebut hiehpat, jus illa BASIS ulmmejuohkusin.

Jus sidá fálaldagáv dåhkkidit, de soajttá sjatta jåhtet giddagissaj gånnå fálli BASIS. Kriminalhukso de árvustallá makta jåhtem dåhkkiduvvá sihkarvuoda diehti.

Jage 2020 rájes gávnnu BASIS vissa giddagisájn lándav miehtá:

Nuortta guovllo

Tråmså giddagis
Roandema giddagis, aktan åssudagá Leira ja Kongensgate

Lulle guovllo:

Halden giddagis
Romerike giddagis, åssudahka Ullersmo ja åssudahka Kroksrud
Eidsvoll nuorajsadje
Ila giddagis ja forvaringásadus
Bredtveit giddagis ja forvaringásadus

Alle guovllo:

Bierguna giddagis
Bierguna giddagis aktan nuorajsadje Alle

Oarjjealle guovllo:

Åna giddagis
Agder giddagis (2021 rájes)

Oarjje guovllo:

Nuorttalij Vestfold giddagis, Horten åssudahka
Oarjjelij Vestfold giddagis, Berg åssudahka ja Larvik åssudahka

Duodden BASIS:ij gávnnuji nágin giddagisájn aj ietjá fálaldagá væhkkáj ja tjuovvolibmáj sidjij gudi li seksuála ássjijn duobbmiduvvam. Besa juogu de aktu jali iehtjádij siegen giehtadaláduvvat. Besa aj åhtsåt giddagissaj manna la fálaldahka mij dunji hiehpá,

Gåktu tjadáduvvá giehtadallam?

Giehtadallam la ságastallama psykolåvgåjn giddagisán madi dåppe tjåhkkåha. Maŋŋel gå friddja besa máhtá joarkket ságastallamij giddagisá ålggolin. Giehtadallamin la dån aktu, ij iehtjádij siegen. Galla giehtadallamtijma ja man álu giehtadallamav dárbaha, mierreduvvá duv dárboj milta, ja psykolåvggå duv siegen dav árvustallá.

Dån ja psykolåvggå aktan dahkabihtte plánav giehtadallamij. Giehtadallam tjuovvu Good Lives-modellav. Nágin ájnas tiemá ságastallamijn soajtti liehket: Ma li duv mihto iellema vuoksjuj? Gåktu máhtá ietjat iellema mihtojt ållidit ja buorre iellemav viessot kriminalitehta dagi?

Gåggu besa ienebut diehtet?

Jus sidá ienebut diehtet, válde aktijvuodav nágin giddagisbarggijn jali giddagisá varresvuoda åssudagájn.

Máhtá aj válldet aktijvuodav Oslo universitiehttaskihppijvieso Spesialpoliklinisk enhet (SPE) jus sidá ienebut diehtet BASIS birra jali ietjá fálaldagáj birra ma guosski seksuála vierredagoj gássjelisvuodajda. SPE la Gaustad skihppijvieson Oslon ja sij máhtti ednagav dán suorgen.

Aktijvuohtadiedo

E-poassta, Spesialpoliklinisk enhet (SPE): post.spe@ous-hf.no

Næhttabájkke: Oslo universitiehttaskihppijvieso Spesialpoliklinisk enhet (SPE)


Åarjelsaemien (Sørsamisk)

BASIS – faaleldahke meadtoelassjide fengselinie mah leah doepmesjamme seksuellen meadtoej gaavhtan

BASIS lea jïjtjevyljehke faaleldahke dutnjien gie doepmesjamme jïh leah fengselisnie seksuellen meadtoej gaavhtan, jïh daarpesje sjïere båehtjierdimmiem.

BASIS lea faaleldahke abpe laantesne, jïh aalka joe fengselisnie båehtjierdidh. Faaleldahken ulmie lea dejtie heerredidh gïeh doepmesjamme seksuellen meadtoej gaavhtan eah orre daaresjimmieh darjoeh. Åeniedimmie BASIS lea Behandling av seksuallovbruddsproblematikk i spesialisthelsetjenesten / Båehtjierdimmie seksuellen meadtoej dåeriesmoerh sjïerehealsoedïenesjisnie.

Guktie faaleldahkem åadtjodh?

Jis datne ulmiedåehkesne jïh jïjtje sïjhth båehtjierdimmiem åadtjodh fengselen dåaktere jallh psykologe sæjhta soptsestallemen datnine mænngan saadtesimmiem seedtedh BASIS-båehtjierdæjjese. BASIS-båehtjierdæjja sæjhta datnine soptsestalledh jïh vuarjasjidh jis datne edtjh faaleldahkem båehtjierdæmman åadtjodh. BASIS-båehtjierdæjja maahta aaj evtiedidh mubpie råajvarimmieh mah maehtieh buerebe sjïehtedh, jis datne ih leah BASISen ulmiedåehkesne.

Jis datne sïjhth faaleldahkem dåastoehtidh, maahtah sjïdtedh fengselasse sirtedh mij BASISem faala. Kriminaalehokse sæjhta vuarjasjidh jis sirtemem gaajhkh krïevemh dievhtedh gaskem jeatjah vihtiesvoete.

Jaepien 2020 raejeste BASIS gååvnese veeljeme fengselinie abpe laantesne:

Regijovne Noerhte

Romssa fengsele
Tråante fengsele, dovne goevtese Leira jïh goevtese Kongensgate

Regijovne Øst:

Halden fengsele
Romerike fengsele, goevtese Ullersmo jïh goevtese Kroksrud
Noereektievoete Eidsvollesne
Ila fengsele jïh våarhkomeanstalte
Bredtveit fengsele jïh våarhkomeanstalte

Regijovne Vest:

Bergen fengsele
Bjørgvin fengsele, jïh aaj noereektievoete Vest

Regijovne Sørvest:

Åna fengsele
Agder fengsele (2021 raejeste)

Regijovne Sør:

Nordre Vestfold fengsele, goevtese Horten
Søndre Vestfold fengsele, goevtese Berg jïh goevtese Larvik

BASISen lissine gååvnesieh naan fengselinie aaj jeatjah faaleldahkh viehkien jïh vaaksjoestimmien bïjre meadtoelassjide gïeh doepmesjamme seksuellen meadtoej gaavhtan. Dah faaleldahkide vedtieh dåehkesne jallh individuelle. Maahtah aaj fengselasse ohtsedidh gusnie faaleldahke mij dutnjien sjeahta.

Guktie båehtjierdidh?

Båehtjierdimmesne datne daamhtaj psykologine soptsestalledh fengselisnie bysvehtstjïrrehtimmesne. Mænngan datne loeves maahtah jåerhkedh soptsestalledh fengselen ålkoelisnie. Båehtjierdimmie lea individuelle, ij leah tjïertesne. Man gellie båehtjierdimmietæjmoeh jïh man guhkiem datne båehtjierdimmiem daarpesjh, dov daerpievoetijste nænnoste, jïh psykologe datne laavenjostoe dam vuarjasjidh.

Datne jïh psykologe laavenjostede soejkesjem darjodh båehtjierdæmman. Båehtjierdimmie vadtasåvva aalkoetsiehkeste maam gohtje Good Lives-modelleste. Naan vihkeles aamhtesh leah: Mah leah dov jieledeulmieh? Guktie maahtah dov jieledeulmide jaksedh jïh buerie jieledem åtnah jïh ih kriminaliteetem darjoeh?

Gusnie maahtah vielie bïevnesh åadtjodh?

Jis sïjhth vielie bïevnesh, gaskesadth fengselebarkijem jallh healsoegoevtesem fengselisnie.

Datne maahtah aaj gaskesadtedh Spesialpoliklinisk enhet (SPE) ved Oslo universitetssykehus jis sïjhth vielie bïevnesh BASISen jallh mubpiej faaleldahki bïjre mah seksuellen meadtoedåeriesmoerh gïetedieh. SPE lea Gaustad skïemtjegåetesne Oslosne jïh gamte maahtoem suerkien bïjre åtna.

Gaskesadtemebïevnesh

E-påaste, Spesialpoliklinisk enhet (SPE): post.spe@ous-hf.no

Nehtesijjie: Spesialpoliklinisk enhet (SPE) ved Oslo universitetssykehus

KORONAKRISEN – HJELP VED VOLD OG OVERGREP

Døgnåpne tjenester:

Er du voksen og trenger selv hjelp eller ønsker å hjelpe en annen voksen?

Er du bekymret for et barn eller trenger hjelp i omsorgen for barn?

På nettsidene våre finner du oversikt også over andre hjelpetilbud. Det varierer hva de ulike tjenestene kan tilby i øyeblikket. Vi anbefaler deg likevel å ta kontakt og sjekke ut hvilken hjelp du kan få. Spørsmål- og svartjenesten på dinutvei.no er også åpen.