Dinutvei.no Logo Nasjonal veiviser
ved vold og overgrep

Mo riidočoavdinráđđi sáhttá veahkehit?

Davvisámegiella (Nordsamisk)

Julevsámegiellaj (Lulesamisk)

Åarjelsaemien (Sørsamisk)


Davvisámegiella (Nordsamisk)

Mo riidočoavdinráđđi sáhttá veahkehit?

Livččet go háliidan jearrat moadde gažaldaga sus gii veagalválddii dahje illástii du, oadjebas birrasis ja bearráigeahču vuolde? Dahje muitalit vearredahkkái mo vearredahku čuozai dutnje? Dáiddát háliidit soahpat suinna mo doai galgabeahtti servvoštallat boahtteáiggis? Riidočoavdinráđđi sáhttá láhčit dili dákkár deaivvademiide.

Muhtumiidda lea veahkaválddi dahje illásteami gieđahallama oassin deaivvadit vearredahkkiin fas oadjebas birrasis. Riidočoavdinráđđi sáhttá veahkehit váldit oktavuođa nuppiin bealálaččain – ja gohččut, ráhkkanit ja jođihit dákkár láhččojuvvon deaivvadeami.

Dákkár ságastallamat ja čuovvoleapmi lea okta molssaeaktu – dahje lasáhus – dábálaš ráŋggáštusprosessii. Deaivvadeami ulbmil riidočoavdinráđis lea:

  • buorebut áimmahuššat gillájeaddji
  • gieđahallat luohttámušrihkkuma ja billašuvvan oktavuođaid dialoga bokte gaskal gillájeaddji ja vearredahkki
  • eastadit veahkaválddi dáhpáhuvvamis fas

Muhtumat dárbbašit muitalit mo vearredahku čuozai sidjiide – dahje jearrat gažaldagaid maidda dušše vearredahkki sáhttá vástidit. Go veahkaváldi lea dáhpáhuvvan olbmuid gaskkas geat dovddadit ja geat galget gulahallat boahtteáiggis, de sáhttá deaivvadeapmi dagahit eanet oadjebasvuođa, ja dii sáhttibehtet soahpat praktihkalaš áššiid.

Ulbmil ii leat ahte dii galgabehtet šaddat ovttaoaivilii, muhto ahte goappašat bealit besset hállat, guldalit ja várra maiddái sávvat mo dii galgabehtet gulahallat boahtteáiggis. Gillájeaddjái sáhttet deaivvadeamit dagahit oadjebasat boahtteáiggi, ja vearredahkkái sáhttá leat dehálaš čorget ášši ja váldit ovddasvástádusa das mii lea dáhpáhuvvan, vai earret eará billašuvvan gaskavuođaid sáhttá njulget. Bealálaččat – ovttas láhččiiguin – sáhttet šiehtadit deaivvadit máŋgii jus dan háliidit.

Muhtumiidda lea veahkaválddi dahje illásteami gieđahallama oassin deaivvadit vearredahkkiin fas oadjebas birrasis.

Olu áššit bohtet politiijain, muhto don sáhtát ieš maiddái váldit oktavuođa riidočoavdinráđiin doppe gos ásat. Jus áššái lea mearriduvvon lahkonangielddus, de fertejit šiehtadusat mat leat dahkkon riidočoavdinráđis, leat mearriduvvon lahkonangildosa rámmaid siskkobealde.

Mo riidočoavdinráđđi bargá

Riidočoavdinráđđi lea eaktodáhtolaš, nu ahte goappašat bealálaččat galgaba miehtat deaivvadit. Go miehtan lea vižžojuvvon, de láhččit riŋgejit vuos gillájeaddjái ja dasto vearredahkkái šiehtadit áiggi ráhkkanančoahkkimii ja láhččojuvvon čoahkkimii. Dákkár áššiin leat guokte láhčči – dávjá okta goappáge sohkabealis. Láhččit galget leat bealátkeahttá ja sii galget árvvusatnit goappašiid bealálaččaid. Leat bealátkeahttá ii mearkkaš duššindahkat veahkaválddi, illásteami dahje áitagiid. Go ášši lea joavdan riidočoavdinráđđái, de lea sihke vuolggasadji ja vuordámuš ahte vearredahkki váldá ovddasvástádusa vearredagus.

Ráhkkananságastallamis, mii čađahuvvo vai čoahkkin lea einnostahtti dutnje ja mii čađahuvvo goappašiid bealálaččaiguin (nuppi bealálažžii ii muitaluvvo ságastallanáiggi birra), čielggaduvvo maiddái lea go dárbu doarjjaolbmuide, sihke priváhta ja profešunealla fierpmádagas – ja oažžut ovdan mánáid oaiviliid dalle go dat lea áigeguovdil. Ráhkkananságastallama fáttát leat:

  • Mat vuorjašumit/vuordámušat/dárbbut dus leat čoahkkimii?
  • Geaidda earáide jáhkát guoskat?
  • Diehtojuohkin das mii galgá dáhpáhuvvat čoahkkimis, maid gažaldagaid don oaččut ja eará bealit maid birra ferte hállat ovdal čoahkkima.

Ovdal čoahkkima, čoahkkima áigge ja čoahkkima maŋŋá eai leat bealálaččat goassige okto vuordinlanjas dahje čoahkkinlanjas. Láhčči lea álo das – ja sii maiddái fuolahit bealálaččaid guođđit čoahkkima iešguđet áigái.

Sis, geat barget riidočoavdinráđis, lea jávohisvuođageasku ja sii hállet dárogiela. Veahkki sáhttá maiddái fállojuvvot eaŋgalsgillii, ja sáhttá maiddái ordnet dulkonveahki. Láhččit leat dábálaš olbmot ja ožžot sierra oahpahusa riidočoavdinráđis. Lea máksojuvvon ámmát, ja persovnnalaš heivvolašvuohta deattuhuvvo, muhto ii gáibiduvvo formálalaš oahppu. Láhččit fertejit leat badjel 18 jagi, ja sis galgá leat moaitemeahttun duogáš.

Riidočoavdinráđi ruhtada stáhta, ja fálaldat lea nuvttá ja gávdno miehtá riikka. Oza riidočoavdinráđi doppe gos don ásat Alle hjelpetilbud-siiddus neahttabáikkis dinutvei.no (russe konfliktråd «Type tilbud» vuolde)

Sáhtát lohkat eanet riidočoavdinráđi birra sin iežaset neahttasiidduin.

 


Julevsámegiellaj (Lulesamisk)

Majna máhttá rijddotjoavddemráde viehkedit?

La gus goassak ájádallam luluj vuogas gatjádallat sujsta gut duv vahágahtij jali råhtsatjij nágin gatjálvisájt jasska birrasin ja vuogas hámen? Jali subtsastit sunji majt dát dáhpádus dujna dagáj? Soajttá sidá sjiehtadallat sujna gåktu galggabihtte æjvvalit åvddålijguovlluj? Rijddotjoavddemráde máhttá dilev láhtjet dákkir tjåhkanimijda.

Soabmásijda soajttá iejvvit vierredahkkev jasska birrasin liehket oassen gåktu bierggit vahágahttema ja råhtsatijme maŋŋela. Rijddotjoavddemráde máhttá viehkedit dåjna nuppijn aktijvuodav válldet – ja gåhttjot, gárvedit ja jådedit dákkir hiebaduvvam tjåhkanimev.

Dákkir ságastallama ja tjuovvolibme la vejulasjvuohta – jali duodde – dábálasj stráffaprosæssaj. Rijddotjoavddemráde tjåhkanime ulmme la:

  • sihkarasstet jut bahojduvvam buoremus láhkáj várajda váldeduvvá
  • luohtádusdoadjemav ja ájgás boahtemav duollit ságastallama baktu bahojduvvama ja vierredahkke gaskan.
  • hieredit råhtsatjimijt ådåsit dáhpáduvvamis

Nágina dárbahi subtsastit majt dáhpádus la sujna dahkam – jali gatjádit gatjálvisájt mejt dåssju vierredahkke máhttá vásstedit. Gå vahágahttem la dáhpáduvvam náginij gaskan gudi nubbe nuppev dåbddi – ja gudi hæhttuba ájgás boahtet åvddålijguovlluj – de soajttá tjåhkanibme viehkken ienep jasskavuohtaj åvddålijguovlluj, ja máhttebihtte sjiehtadit praktihkalasj ássjij birra.

Ep ájgo galggabihtte guorrasit, valla goappátja bessabihtte ságastit, gulldalit ja soajttá sávvat gåktu åvddålijguovlluj galggabihtte ájgás boahtet. Bahojduvvamij, soajttá tjåhkanime doarjjan jasska boahtteájggáj, ja vierredahkkáj soajttá la ájnas tjielgadit ja válldet åvdåsvásstádusáv dan åvdås mij la dáhpáduvvam, váj duola degu vas ájgás boahtá. Bæssá sjiehtadit moaddi æjvvalit jus la dárbbo.

Soabmásijda soajttá iejvvit vierredahkkev jasska birrasin liehket oassen gåktu bierggit vahágahttema ja råhtsatijme maŋŋela.

Edna ássje politijjas sáddiduvvi, valla besa aj válldet aktijvuodav njuolgga rijddotjoavddemrádijn gånnå dån åro. Jus ássjen la guossidimbuorgulvis, de galggi rijddotjoavddemráde sjiehtadusá dan mierredum guossidimbuorgulvisá birástagájt tjuovvot.

Gåktu rijddotjoavdderáde barggá

Rijddotjoavddemrádáj besa iesj mierredit jus sidá, danen galggi goappátja biele guorrasit æjvvalit. Gå la guorrasam, de bargge vuostatjin riŋŋguji bahojduvvamij, ja de vierredahkkáj, ja sjiehtadit goassa æjvvalit. Dákkir ássjijn li guokta bargge, álu goabbák sjierves. Bargge galggi liehket vierruha, ja goappátjijt bielijt vuogas láhkáj giehtadallat.  Vierruhin liehket ij merkaha dåssjen adnet vahágahttemav, råhtsatjimev jali nihtodimijt. Gå ássje la rijddotjoavddemrádáj boahtám de vuordeduvvá vierredahkke válldá åvdåsvásstádusáv dago åvdås mejt la dahkam.

Åvddåságastallamin, mij tjadáduvvá váj tjåhkanibme galggá tjielgas dunji ja tjadáduvvá sierra ássje bielijda (nubbe bielle ássjen ij diede goassa åvddåtjåhkanibme la), de tjielgaduvvá aj makta la dárbbo doarjjaulmutjijda, sihke priváhta ja profesjonálla værmádagás – aktan låpptit mánáj jienav dárbo milta. Åvddåságastallama tiemá li:

  • Juorrulime/vuorddemusá/dárbo tjåhkanime hárráj?
  • Gudi iehtjáda duv mielas guoskaduvvi?
  • Diedo dan birra mij galggá tjåhkanimen dáhpáduvvat, makkir gatjálvisájt oattjo ja ietjá ássje maj birra galggá sáhkadit åvddål tjåhkanime.

Tjåhkanime åvddåla, nalluj jali maŋŋela æhppe la goassak guovtu vuorddemin jali tjåhkanimlanján. Bargge la agev dåppe dunnu siegen – ja gáhttiba aj jut tjåhkanimes vuolggebihtte goabbák vuoron.

Juohkkahattjan gut Rijddotjoavddemráden barggá la sjávodisvuohtavælggo ja dárus. Oattjo aj viehkev ieŋŋilsgiellaj, ja dålkkåviehkev oattjo jus dárbaha. Bargge li sahte ulmutja gudi li åhpaduvvam. Bargos la mákso, ja gåktu dån la ulmutjin dættoduvvá, valla ælla gájbbádusá formála åhpadussaj. Bargge galggi badjel 18 jage ja galggá májnedis vájaldus.

Rijddotjoavddemráde ruhtaduvvá stáhtas, fálaldahka l nåvkå ja gávnnu lándav miehtáj. Gávna rijddotjoavddemrádev gånnå dån åro næhttabielen viehkkefálaldahka dinutvei.no (ruossista “konfliktråd” bielen “Type tilbud”).

Máhtá ienebut låhkåt Rijddotjoavddemráde birra ietjasa næhttabielijn.


Åarjelsaemien (Sørsamisk)

Mejnie vigkieraerie maahta viehkiehtidh?

Datne ussjedamme datne maaje lih sïjhteme såemies gyhtjelassh gihtjedh dïsse mij vædtsoes dov vööste orreme jallh daaresjimmieh dorjeme, jearsoe byjreskinie jïh hammojne? Jallh dïsse soptsestidh maam heannadimmie datnine darjoeji? Dagke sïjhth latjkoem darjodh dejnie guktie dåtnoeh edtjeden sinsitnine dåemiedidh båetijen aejkien? Vigkieraerie maahta dagkerh tjåanghkojde sjïehteladtedh.

Naakenidie akte bielie båehtjierdimmeste vædtsoesvoeten jallh daaresjimmien mænngan sæjhta årrodh dam almetjem gaavnedidh orresistie, jearsoe byjreskinie. Vigkieraerie maahta viehkiehtidh dam mubpiem guejmiem gaskesadtedh – jïh gohtjedidh, ryöjrehtidh jïh stuvredh dagkeres tjåanghkoem.

Dagkerh soptsestallemh jïh dåarjedimmie leah akte alternatijve – jallh lissiehtasse – dan sïejhme bysvehtsprosessese. Ulmie tjåanghkojne vigkieraeresne lea:

  • buerebelaakan arhkenæjjam gorredidh
  • leajhtadimmiem jïh relasjovnh mah skaaram åådtje gïetedidh soptestallemi tjïrrh arhkenæjjan jïh dan gaskem mij dahkojde dorjeme
  • hööptedh olles daaresjimmieh orresistie dorjesovvh

Naakenh daarpesjieh soptsestidh maam heannadimmie lea dejgujmie dorjeme – jallh gyhtjelassh gihtjedh mejtie ajve dïhte mij dahkoem dorjeme maahta vaestiedidh. Gosse vædtsoesvoete lea sjugniehtovveme naakeni gaskem mah sinsitniem demtieh – jïh mah tjuerieh sinsitniem gaavnesjidh båetijen aejkien – dellie jearsoesvoete båetijen aejkien maahta buerebe sjïdtedh jis dah guaktah gaavnedieh, jïh maehtiejægan praktihkeles latjkoeh darjodh.

Ulmie ij leah dijjieh edtjede seamadidh, men gåabpatjahkh åadtjoeh soptsestidh, sinsætnan goltelidh jïh dagke sjaavnjoejgujmie båetedh guktie dijjieh edtjebe sinsætnan dåemiedidh båetijen aejkien. Arhkenæjjese dah gaavnedimmieh maehtieh jearsoesåbpoe båetijem aejkiem sjugniedidh, jïh dïsse mij dahkojde dorjeme maahta vihkele årrodh sjeakodh jïh dïedtem vaeltedh dan åvteste mij sjugniehtovveme, guktie tsoepkemee relasjovnh maehtieh orresistie tseegkesovvedh. Guejmieh – sjïehteladtijigujmie ektine – maehtieh seamadidh gellien aejkien gaavnedidh jis dam vaajtelieh.

«Naakenidie akte bielie båehtjierdimmeste vædtsoesvoeten jallh daaresjimmien mænngan sæjhta årrodh dam almetjem gaavnedidh orresistie, jearsoe byjreskinie.»

Gellie aamhtesh polliseste seedtesuvvieh, men datne maahtah aaj ryöktesth vigkieraerine gaskesadtedh desnie gusnie årroeh. Jis guessienihteme aamhtesisnie, dellie latjkoeh mah leah vigkieraeresne dorjesovveme, tjuerieh guessienihtemen mierien sisnjelen årrodh.

Guktie vigkieraerie barka

Vigkieraerie jïjtjevyljehke, guktie gåabpegh guejmieh tjuerieh jååhkesjidh gaavnedidh. Gosse jååhkesjimmiem åådtjeme, sjïehteladtijh sijhtieh arhkenæjjine gaskesadtedh tellefovnesne voestegh, dan mænngan dejnie mij dahkojde dorjeme, jïh seamadidh tïjjen bïjre åvtetjåanghkose jïh sjïehteladteme tjåanghkose. Dagkerh aamhtesinie sæjhta göökte sjïehteladtijh årrodh – daamtaj akte fïerhtede tjoeleste. Sjïehteladtijh edtjieh ov-partiske årrodh, jïh sijhtieh gåabpegh guejmieh seahkaridh. Ovpartiske årrodh ij leah vædtsoesvoetem, daaresjimmieh jallh aajhtoeh bagatelliseeredh. Gosse aamhtese vigkieraaran båateme dellie dïhte dovne akte aalkoe jïh veanhtadimmie dïhte mij dahkoem dorjeme dïedtem vaalta dan dahkoen åvteste maam lea dorjeme.

Åvtesoptsestallemisnie, maam tjïrrehte ihke datne edtjh maehtedh veanhtadidh mij tjåanghkosne heannede, jïh dorjesåvva akti akti guejmine (mubpie guejmie ij åadtjoeh tjåanghkoetïjjen bïjre daejredh), sæjhta tjïelke sjïdtedh mejtie daerpies dåarjoe-almetjh meatan utnedh, dovne privaate jïh profesjonelle viermeste – jïh aaj maanaj gïelem åvtese lutnjedh desnie gusnie sjyöhtehke. Åvtesoptsestallemen teema lea:

  • Mah tjoeperdimmieh/veanhtadimmieh/daerpiesvoeth dov tjåanghkose?
  • Mej jeatjah almetji bïjre vïenhth, aamhtese lea ?
  • Bïevnesh dan bïjre mij tjåanghkosne sjugniehtåvva, mah gyhtjelassh datne sïjhth åadtjodh jïh jeatjah tsiehkieh mej bïjre daerpies soptsestidh tjåanghkoen åvtelen.

Tjåanghkoen åvtelen jïh mænngan jïh mearan tjåanghkoe lea, guejmieh eah sïjhth gåessie gih oktegh årrodh vuertemetjiehtjielinie jallh tjåanghkoetjiehtjielinie. Akte sjïehteladtije sæjhta iktesth stïeresne årrodh – jïh dah sijhtieh aaj hoksedh guejmieh tjåanghkoem laehpieh joekehts tïjji.

Dah mah Vigkieraerien åvteste berkieh sjaevehtsvoetedïedtem utnieh jïh nöörjen soptsestieh. Viehkie aaj maahta faalasovvedh englaantengïelesne, jïh maahta sjïehteladtedh toelhkeveahkan. Sjïehteladtijh leah lek-almetjh jïh jïjtsh lierehtimmiem åadtjoeh Vigkieraeresne. Daate akte barkoe man åvteste maaksoem åådtje, jïh leavloe bïejesåvva persovneles sjiehtelesvoetese, men ij leah naan krïevenasse byjjes ööhpehtimmien bïjre. Sjïehteladtijh tjuerieh bijjelen 18 jaepien båeries årrodh jïh eevre hijven dåemiedimmiem utnedh.

Vigkieraerie beetnehvierhtieh åådtje staateste, faalenasse namhtah jïh gååvnese abpe laantesne. Gaavnh vigkieraeriem desnie gusnie årroeh viehkine ohtsedh sæjrosne viehkiefaalenasse sijjesne dinutvei.no (bïejh kroessem sæjjan konfliktråd nuelesne «Type tilbud»)

Maahtah vielie Vigkieraerien bïjre lohkedh jïjtsh nedtesæjrojne.

KORONAKRISEN – HJELP VED VOLD OG OVERGREP

Døgnåpne tjenester:

Er du voksen og trenger selv hjelp eller ønsker å hjelpe en annen voksen?

Er du bekymret for et barn eller trenger hjelp i omsorgen for barn?

På nettsidene våre finner du oversikt også over andre hjelpetilbud. Det varierer hva de ulike tjenestene kan tilby i øyeblikket. Vi anbefaler deg likevel å ta kontakt og sjekke ut hvilken hjelp du kan få. Spørsmål- og svartjenesten på dinutvei.no er også åpen.