Dinutvei.no Logo Nasjonal veiviser
ved vold og overgrep

Mii lea kriisaguovddáš?

våt bakke som reflekterer en person

Davvisámegiella (Nordsamisk)

Julevsámegiellaj (Lulesamisk)

Åarjelsaemien (Sørsamisk)


Davvisámegiella (Nordsamisk)

Mii lea kriisaguovddáš?

Kriisaguovddáš lea fálaldat dutnje gii leat gillán guoimmi, bearraša dahje eará lagašolbmo veahkaválddi dahje illásteami. It dárbbaš leat akuhtta heađis oažžut veahki kriisaguovddážis. Guovddážat fállet suodjaleami, sihkkarvuođa, neavvagiid ja bagadallamiidda nissonolbmuide, almmáiolbmuide ja mánáide.

Kriisaguovddážat fállet oadjebas orrunbáikki ráddjejuvvon áigodahkii, muhto dain leat maiddái fálaldagat sidjiide geat eai dárbbaš orrut doppe. Lea nuvttá oažžut veahki ja orrut kriisaguovddážis. Sáhtát galledit guovddáža, it dárbbaš tiibmašiehtadusa it ge sáddejumi.

Buot kriisaguovddážat čuvvot koronanjuolggadusaid, ja daid lea oadjebas geavahit.

Fálaldagat leat:

  • Ságastallamat
  • Veahkki váldit oktavuođa veahkkeapparáhtain
  • Dieđut vuoigatvuođaid ja vejolašvuođaid birra
  • Bagadallan (oktan juridihkalaš bagadallamiin)
  • Ságastallanjoavkkut- ja doaibmafálaldagat
  • Čuovvoleapmi

Sáhtát maiddái riŋget kriisaguovddážii oažžut neavvagiid. Sáhtát leat anonyma, nappo it dárbbaš muitalit iežat nama go válddát oktavuođa guovddážiin. Dasa lassin sáhttet sihke veahkaválddi gillájeaddji oapmahaččat, almmolaš veahkkeapparáhta, skuvllat jna. váldit oktavuođa oažžut dieđuid veahkkefálaldaga birra dahje oažžut vástádusaid gažaldagaide.

Kriisaguovddážiin lea maiddái fálaldat sidjiide geat eai dárbbaš orrut doppe

Geahča filmma das mo don dustejuvvot kriisaguovddážis:

 

Kriisaguovddáža bargiin lea relevánta oahppu ja/dahje hárjáneapmi bargat veahkaválddiin ja illástemiin. Bargiin lea jávohisvuođageasku, ii ge sis leat danne lohpi earáide juohkit dieđuid du birra du lobi haga, dahje jus lea sáhka heakkas. Earáin, geat geavahit guovddáža, ii ge leat lohpi muitalit earáide dan maid besset diehtit du birra. Kriisaguovddážat fállet dulkka go lea dárbu dasa.

Buot gielddat leat geatnegahtton fállat kriisaguovddášfálaldaga. Dávjá ovttasbarget máŋga gieldda kriisaguovddáža hárrái. Eanaš kriisaguovddážat leat heivehuvvon geavaheddjiide geain leat hedjonan lihkadannávccat, ja gielddat galget gávdnat molssaevttolaš čovdosiid jus fálaldat ii leat heivehuvvon.

Kriisaguovddáščállingoddi

Kriisaguovddáščállingoddi lea kriisaguovddážiid miellahttoorganisašuvdna, ja das lea maiddái ovddasvástádusa ROSA-doaimmas, mii bargá olmmošgávppašeami gillájeddjiiguin geat leat ávkkástallojuvvon prostitušuvnnas. Sáhtát lohkat eanet Kriisaguovddáščállingotti barggu birra sin neahttasiidduin.

Bajilgovva riikka buot kriisaguovddážiin (russe krisesenter “Type tilbud” vuolde)

Kriisaguovddáščállingotti neahttasiiddut


Julevsámegiellaj (Lulesamisk)

Mij la hiehteguovdásj?

Hiehteguovdásj la fálaldahka dunji gut la vahágahteduvvam iellemguojmes, familjas jali ietjá lahka ulmutjis. Dån i dárbaha hæggabielen liehket åvddål besa hiehteguovdátjis viehkev oadtjot. Guovdátja fálli suojev, jasskavuodav, rádijt ja bagádusáv nissunijda, ålmmåjda ja mánájda.

Hiehteguovdátja fálli jasska sajev årrot ráddjidum ájggáj, valla siján la aj fálaldahka sidjij gudi e dárbaha dåppe årrot. Hiehteguovdátjis viehkev oadtjot ja dåppe årrot la nåvkå. Besa njuolgga hiehteguovdátjij mannat, i dárbaha ájgev sjiehtadit jali dåhku vuoseduvvat dåktåris.

Gájka hiehteguovdátja korona-njuolgadusájt tjuovvu ja li ållu jasska.

Fálaldahka sisadná:

  • Ságastallama
  • Viehkke gåktu ietjá viehkev oadtjot
  • Diedo riektáj ja vejulasjvuodaj birra
  • Bagádallam (aktan juridihkalasj bagádallam)
  • Ságastallamjuohkusa ja doajmmafálaldagá
  • Tjuovvolibme

Besa aj hiehteguovdátjij riŋŋgut jus dárbaha rádijt. Dån i dárbaha javllat ietjat namáv gå váldá aktijvuodav hiehteguovdátjijn. Duodden bessi aj lagámusá, almulasj viehkkebargge, skåvlå jnv. válldet aktijvuodav viehkkefálaldagá diedoj diehti jali gå la juoga masi sihti tjielggidusáv.

Hiehteguovdátjijn la aj fálaldahka sidjij gudi e dárbaha dåppe årrot

Gehtja filmav gåktu duv vuosstáj válldi hiehteguovdátjin:

 

Sij gudi hiehteguovdátjijn barggi li guoskavasj skåvlåjt vádtsám ja/jali guhkes ájggásasj vásádusá vahágahttemis ja råhtsatjimes. Barggijn la sjávodisvuodavælggo ja danen ij la siján loahpe juogadit diedojt duv birra iehtjádij, jus dån i loabev vatte, jali jus la hekka ja hælso birra sáhka. Iehtjáda gudi guovdátjav adni, e ga besa iehtjádijda subtsastit majt oadtju duv birra diehtet. Hiehteguovdátja dålkåv fálli gå dasi la dárbbo.

Juohkka suohkanin galggá hiehteguovdásj. Álu moadda suohkana aktan barggi hiehteguovdátjijn. Ienemus hiehteguovdátja li hiebaduvvam addnijda gudi li doajmmahiereduvvam, ja suohkana duogen la gávnnat tjoavddusijt jus fálaldahka ij la hiebaduvvam.

Hiehteguovdásjdåjmadahka

Hiehteguovdásjdåjmadahka la sebrulasjorganisasjåvnnå hiehteguovdátjijda, ja sij aj vásstedi ROSA dåjma åvdås, mij barggá ulmusjvuobddemijn tjanádum skiegesvuohtaj. Máhtá ienebut låhkåt Hiehteguovdásjdåjmadagá birra ietjasa næhttabielijn.

Jus sidá gæhttjat gånnå gájka lánda hiehteguovdátja li (ruossista krisesenter gånnå tjuodju “Type tilbud”)

Hiehteguovdásjdåjmadagá næhttabielle


Åarjelsaemien (Sørsamisk)

Mij aehpiejarnge?

Aehpiejarnge lea faalenasse dutnjien mij vædtsoesvoetem jallh daaresjimmiem dååjrh guejmijste, fuelhkeste jallh jeatjabistie mïsse lïhke tsiehkiem åtnah. Ih daarpesjh faahketji aehpesne årrodh juktie viehkiem åadtjodh aehpiejarngesne. Aehpiejarngh vaarjelimmiem, jearsoesvoetem, raeriem jïh bïhkedimmiem faalehte nyjsenæjjide, ålmide jïh maanide.

Aehpiejarngh jearsoe årromesijjiem faalehte akten gaertjiedamme boelhken, men dej aaj akte faalenasse dejtie mah eah daarpesjh desnie årrodh. Namhtah viehkiem åadtjodh jïh aehpiejarngesne årrodh. Maahtah aehpiejarngese ryöktesth båetedh, bielelen tæjmoelatjkoe jallh vuesiehtimmie.

Gaajhkh aehpiejarngh koronanjoelkedasside fulkieh jïh leah eevre jearsoe nuhtjedh.

Faalenasse lea:

  • Soptsestallemh
  • Viehkie viehkieabparaatine gaskesadtedh
  • Bïevnesh reaktaj jïh nuepiej bïjre
  • Bïhkedimmie (aaj juridihkeles bïhkedimmie)
  • Soptsestallemedåehkieh- jïh darjomefaalenassh
  • Dåarjedimmie

Maahtah aaj aehpiejarngese ringkedh juktie raerieh åadtjodh. Maahtah anonyjme årrodh, daate sæjhta jiehtedh datne ih daarpesjh dov nommem jiehtedh gosse jarngine gaskesadth. Lissine dovne leerhkehtallijen lïhke fuelhkie, byögkeles viehkieabparaate, skuvlh j.n.v. maehtieh gaskesadtedh juktie bïevnesh viehkiefaalenassen bïjre jallh vaestiedassh åadtjodh gyhtjelassine.

Aehpiejarngh aaj faalenassem utnieh dejtie mah eah daarpesjh desnie årrodh

Vuartesjh filmem guktie aehpiejarnge datnem dåastohte:

 

Dah mah aehpiejarngine berkieh, sjiehteles ööhpehtimmiem utnieh jïh/jallh dååjrehtimmiem utnieh barkojne vædtsoesvoetine jïh daaresjimmine. Barkijh aehpiejarngesne sjaevehtsvoetedïedtem utnieh jïh dan åvteste eah luhpiem utnieh bïevnesh dov bïjre mubpiejgujmie juekedh, bielelen datne dam luhpedh jallh jielede jallh healsoe leah vaahresne. Vaallah jeatjebh mah jarngem nuhtjieh, luhpiem utnieh guhkiebasse soptsestidh maam åadtjoeh dov bïjre daejredh. Aehpiejarngh toelhkem faalehtieh gosse daerpies.

Gaajhkh tjïelth lea stillesovveme aehpiejarngefaalenassem utnedh. Daamtaj jienebh tjïelth aehpiejarngen bïjre laavenjostoeh. Doh jeanatjommes aehpiejarngh leah sjïehteladteme utniejidie mej nåakebe svihtjemevoete, jïh tjïelte tjuara jeatjah vuekieh gaavnedh jis faalenasse ij leah sjïehteladteme.

Aehpiejarngen tjaelemejarnge

Aehpiejarngen tjaelemejarnge lea aehpiejarngi lïhtsegesiebrie, jïh aaj dïedtem åtna gïehtelimmien åvteste ROSA: mah berkieh dejgujmie mah prostitusjovnesne åtnasuvvieh almetjeåesiestimmien tjïrrh. Maahtah vielie lohkedh Aehpiejarngi tjaelemejarngen barkoen bïjre dej nedtesæjrosne.

Bijjieguvvie gaajhki laanten aehpiejarngi bijjeli (bïejh kroessem aehpiejarngese nuelesne «Magkeres faalenasse»)

Aehpiejarngen tjaelemejarngen nedtesæjroe

KORONAKRISEN – HJELP VED VOLD OG OVERGREP

Døgnåpne tjenester:

Er du voksen og trenger selv hjelp eller ønsker å hjelpe en annen voksen?

Er du bekymret for et barn eller trenger hjelp i omsorgen for barn?

På nettsidene våre finner du oversikt også over andre hjelpetilbud. Det varierer hva de ulike tjenestene kan tilby i øyeblikket. Vi anbefaler deg likevel å ta kontakt og sjekke ut hvilken hjelp du kan få. Spørsmål- og svartjenesten på dinutvei.no er også åpen.