Davvisámegiella (Nordsamisk)
Mii lea veahkaválddálašvuođa gillájeddjiid vuostáiváldinbáiki?
Leat go don vásihan veagalváldima dahje eará seksuálalaš veahkaválddálašvuođa? Veahkaválddálašvuođa gillájeddjiid vuostáiváldinbáiki fállá dutnje olbmo geainna sáhtát hállat, ja don oaččut medisiinnalaš veahki. It dárbbaš sáddejumi doaktáris dahje earáin, ja don oaččut veahki beroškeahttá háliideaččat go politiijaide váidit veahkaválddi dahje it. Fálaldat lea nuvttá ja rabas birra jándora.
Buot veahki veahkaválddálašvuođa gillájeddjiid vuostáiváldinbáikkis lea áibbas eaktodáhtolaš, ja don válljet ieš maid osiid fálaldagas don háliidat geavahit. Sáhtát oažžut veahki vaikko vel veahkaváldi lea dáhpáhuvvan áigá, ja don sáhtát váldit muhtuma mielde go vuolggát vuostáiváldinbáikái.
Fálaldagat leat:
- ságastallan oadjebas birrasis
- medisiinnalaš iskkadeapmi fuomášit, dikšut ja eastadit vahágiid ja njoammuma
- áhpehisvuođaiskkus
- riektemedisiinnalaš iskkadeapmi sihkkarastit duođaštusaid
- veahkehit váldit oktavuođa politiijaiguin
- veahkki vaikko veahkaváldi lea dáhpáhuvvan áigá
- veahkehit váldit oktavuođa veahkkeadvokáhtain (nuvttá), beroškeahttá leat go váidimin
- dieđut čuovvolanfálaldaga, heahteguovddážiid ja eará veahkkeásahusaid birra
Geahča filmma mo don váldot vuostá veahkaválddálašvuođa gillájeddjiid vuostáiváldinbáikkis:
Sii geat barget veahkaválddálašvuođa gillájeddjiid vuostáiváldinbáikkis, leat doaktárat, buohccidivššárat ja sosionomat. Bargiin lea jávohisvuođageasku, ii ge sis leat lohpi juogadit dieđuid du birra earáiguin, earret dalle jus don mieđat dasa dahje lea sáhka heakkas ja dearvvašvuođas. Veahkaválddálašvuođa gillájeddjiid vuostáiváldinbáiki fállá dulkka dárbbu mielde.
Veahkaválddálašvuođa gillájeddjiid vuostáiváldinbáiki leat čadnon doavttirfávttaide dahje buohcciviesuide ja leat oassin almmolaš dearvvašvuođafálaldagas. Fástadoavttir, dearvvašvuođadivššár ja earát sáhttet veahkehit du váldit oktavuođa.
Dáppe lea bajilgovva riikka veahkaválddálašvuođa gillájeddjiid vuostáiváldinbáikkiin (merke vuostáiváldinbáikki “Type tilbud”-bajilčállaga vuolde)
Diehtojuohkingihpa veahkaválddálašvuođa gillájeddjiid vuostáiváldinbáikkiid birra
Doavttirfákta
Jus lea váttis beassat lagamus veahkaválddálašvuođa gillájeddjiid vuostáiváldinbáikái (omd dálkki dahje guhkes gaskkaid geažil), de sáhtát váldit oktavuođa doavttirfávttain. Doavttirfákta veahkeha du. Muhtun doavttirfávttat sáhttet maiddái dahkat riektemedisiinnalaš iskkadeami sihkkarastit duođaštusaid. Telefovnnas 116 117 oaččut eanet dieđuid lagamus doavttirfávtta birra.
Geahča riikaoassebajilgova veahkaválddálašvuođa gillájeddjiid vuostáiváldinbáikkiin
Julevsámegiellaj (Lulesamisk)
Mij la råhtsatjimduostudahka?
La gus dån råhtsatjuvvam, jali ietjá láhkáj seksuálalattjat illastuvvam? Råhtsatjimduostudagá fálli dunji náginav gejna besa sáhkadit ja medisijnalasj viehkev. I dárbaha vuosedimev dåktårij jali iehtjádis ja oattjo viehkev vájku dal sidá politijjaj diededit jali ij. Fálaldahka la nåvkå ja rabás birra jánndurav.
Divna viehkke råhtsatjimduostudagán la luojvoj, mierreda iesj makkir åsijt fálaldagás galga adnet. Besá viehkev oadtjot vájku råhtsatjibme la åvddåla dáhpáduvvam ja besa válldet náginav fáron gå boadá råhtsatjimduostudahkaj.
Fálaldahka la:
- ságastallam jasska birrasijn
- medisijnalasj guoradallam váj ájttsá, giehtadallá ja hieret vahágahttemijt ja njoammomav
- iehpelissan tiesstim
- riektámedisijnalasj guoradallam váj sihkarasstá duodastusájt
- viehkev válldet aktijvuodav politiddjaj
- viehkke vájku dát la dáhpáduvvam nágin ájge dássta åvddåla
- viehkke doarjjoadvokáhtas (nåvkå) vájku dal diededa ássjev politiddjaj jali ij
- diedo tjuovvolimfálaldagáj, hiehteguovdátjij ja ietjá viehke birra
Gehtja filmav gåktu duv vuosstáj válldi råhtsatjimduostudagán:
Sij gudi råhtsatjimduostudagán barggi li dåktåra, skihppijsujttára ja sosionåvmå. Barggijn la sjávodisvuodavælggo ja danen ij la siján loahpe juogadit diedojt duv birra iehtjádij, jus dån i loabev vatte, jali jus la hekka ja hælso birra sáhka. Råhtsatjimduostudagá dålkåv fálli gå dasi la dárbbo.
Duostudagá li tjanádum dåktårvávtajda jali skihppijviesojda ja li oassen almulasj varresvuoda fálaldagás. Fásstadåktår, varresvuodaskihppijsujtár jali iehtjáda máhtti duv viehkedit válldet aktijvuodav.
Girjásj diedoj råhtsatjimduostudagáj birra
Dåktårvákta
Jus dunji la låssåt bessat lagámus råhtsatjimduostudahkaj (duola degu dálke diehti jali jus la guhkke dåhku vuodjet), de máhtá válldet aktijvuodav dåktårvávtajn. Dåktårvákta duv vijddásappot viehket. Nágin dåktårvákta máhtti aj riektámedisijnalasj guoradallamav dahkat váj sihkarasstá duodastusájt Telefåvnån 116 117 oattjo diehtet gånnå lagámus dåktårvákta la.
Gånnå rijkkaoasen gávnnuji råhtsatjimduostudagá
Åarjelsaemien (Sørsamisk)
Mij daaresjimmiedåastove?
Datne raantan vaaltasovveme jallh jeatjah seksuelle daaresjimmieh dååjreme? Daaresjimmiedåastovh datnem faalehtieh naakenigujmie soptsestidh jïh datne medisijnen viehkiem åadtjoeh. Ih vuesiehtimmiem dåaktaristie jallh mubpijste daarpesjh jïh viehkiem åadtjoeh mejtie sïjhth pollisese bievnedh jallh ij. Faalenasse namhtah jïh ræhpas abpe dygnem.
Gaajhke viehkie daaresjimmiedåastovisnie lea eevre jïjtjevyljehke, jïh datne jïjtje veeljh mah bielieh faalenasseste datne sïjhth nuhtjedh. Datne viehkiem åadtjodh jalhts daaresjimmie heannadi guhkiem mænngan, jïh datne maahtah naakenem meatan utnedh gosse daaresjimmiedåastovasse båatah.
Faalenasse vadtasåvva goh:
- soptsestalleme jearsoe byjreskinie
- medisijnen goerehtimmie juktie vueptiestidh, båehtjierdidh jïh skaarah jïh suetiem heerredidh
- teestadimmie juktie vuejnedh mejtie nåajsan sjïdteme
- riektiemedisijnen goerehtimmie juktie vïhnestimmiem gorredidh
- viehkie pollisem gaskesadtedh
- viehkie jalhts daaresjimmie guhkiem mænngan heannadi
- viehkie viehkieadvokaatem gaskesadtedh (namhtah) ovjearohke pollisebievniemistie
- bïevnesh guhkiebasse faalenassi, aehpiejarngi jïh jeatjah viehkieinstaansi bïjre
Vuartesjh filmem guktie daaresjimmiedåastove datnem dåastohte:
Dah mah daaresjimmiedåastovisnie berkieh leah dåakterh, skïemtjesåjhterh jïh sosinomh. Barkijh sjaevehtsvoetedïedtem utnieh jïh dan åvteste eah luhpiem utnieh bïevnesh dov bïjre mubpiejgujmie juekedh, bielelen datne dam luhpedh jallh jielede jallh healsoe lea vaahresne. Daaresjimmiedåastovh toelhkem faalehte gosse daerpies.
Daaresjimmiedåastovh leah vïedteldihkie dåakterevaeptide jallh skïemtjegåetide jïh leah bielie byögkeles healsoefaalenasseste. Staeriesdåaktere, healsoesåjhtere jallh jeatjebh maehtieh datnem viehkiehtidh gaskesadtedh.
Daesnie bijjieguvviem gaavnh laanten daaresjimmiedåastovi bijjeli (mïerhkh overgrepsmottak /daaresjimmiedåastove bijjietjaalegen nuelesne «Type tilbud » «Såarhts faalenasse»)
Tjaalege bïevnesigujmie daaresjimmiedåastovi bïjre
Dåakterevaeptie
Jis geerve dutnjien lïhkemes daaresjimmiedåastovasse båetedh (vuesiehtimmien gaavhtan nåake vearelden jallh guhkies gåhkoej gaavhtan), maahtah dåakterevaeptiem gaskesadtedh. Dåakterevaeptie sæjhta datnem viehkiehtidh. Såemies dåakterevaeptieh maehtieh aaj riektiemedisijnen goerehtimmiem darjodh juktie vïhnestimmieh gorredidh. Tellefovnesne 116 117 maahtah bïevnesh åadtjodh lïhkemes dåakterevaeptien bïjre.
Vuartesjh laantebieliebijjieguvviem daaresjimmiedåastovi bijjeli