Dinutvei.no Logo Nasjonal veiviser
ved vold og overgrep

Hála fástadoaktáriin veahkaválddi dahje illásteami birra

Snakk med fastlegen om vold og overgrep. For utsatt, utøver og pårørende

Davvisámegiella (Nordsamisk)

Julevsámegiellaj (Lulesamisk)

Åarjelsaemien (Sørsamisk)


Davvisámegiella (Nordsamisk)

Hála fástadoaktáriin veahkaválddi dahje illásteami birra

Leat go dus váttisvuođat veahkaválddálaš guimmiin, gillát go illásteami vai vásihat go veahkaválddi ruovttus? Ražat go ovddeš vásáhusaiguin? Balat go bággonáittáhallamis? Dáiddát leat oapmahaš olbmui gii gillá veahkaválddi dahje illásteami?

Fástadoavttir sáhttá leat buorre ságastallanguoibmi, ja son lea hárjánan deaivvadit olbmuiguin geain lea lossa dilli. Fástadoaktára bargu lea veahkehit pasieanttaid geain leat rumašlaš dahje fysalaš dávddat, psyhkalaš dearvvašvuođain ja gárrenmirkodivššuin. Dat mearkkaša ahte fástadoaktáris lea ovddasvástádus ollislašvuođas go du guorahallet, dikšot ja čuovvolit. Fástadoaktáris lea dávjá buorre bajilgovva ovttaskas olbmo dearvvašvuođas ja eallindilis.

 

Fástadoavttir sáhttá leat buorre ságastallanguoibmi ja lea hárjánan deaivvadit olbmuiguin geain lea lossa dilli

Fástadoaktáris lea jávohisvuođageasku, ii ge sus leat lohpi earáide juohkit dieđuid du birra du lobi haga, dahje jus lea sáhka heakkas. Fástadoavttir fállá dulkka go lea dárbu dasa.

Fástadoavttir sáhttá maiddái sáddet du spesialistadearvvašvuođabálvalussii jus lea dárbu dasa, dahje muitalit dutnje eará báikkiid birra gos sáhtát oažžut veahki, ja mat eai gáibit sáddejumi doaktáris – nugo kriisaguovddáš, bearašsuodjalus dahje eará. Dasto lea fástadoaktáris ovddasvástádus koordineret, guorahallat ja čuovvolit du maiddái dalle go oaččut veahki spesialistadearvvašvuođabálvalusas dahje earáin.

Fástadoavttirortnet lea oassi almmolaš dearvvašvuođafálaldagas, ja don mávssát dábálaš iežasoasi.

Helsenorge.no:s leat eanet dieđut fástadoaktáriid birra


Julevsámegiellaj (Lulesamisk)

Ságasta fássta dåktårijn vahágahttema jali råhtsatijme birra

Tsábbmá gus duv iellemguojmme duv, råhtsatjuvá gus jali vahágahteduvá sijdan? Vájvástuvá gus vásádusáj vássám ájges? Balá gus duv galggi nákkojn válldudit? Soajttá la lagámussan náginij gut váset vahágahttemav jali råhtsatjimev?

Fásstadåktår máhttá liehket buorre ságastallamguojmme ja sån la hárjjánam iejvvit ulmutjijt låsså dilen. Fásstadåktåra dahkamusájda gullu viehkedit pasientajt rubbmelasj jali fusalasj skihpudagáj, psyhkalasj skihpudagáj jali gárevselga gássjelisvuodaj. Dat merkaj fásstadåktåra duogen la gehtjadit ållesvuodav gå dån guoradaláduvá, giehtadaláduvá ja tjuovoduvá. Álu la fásstadåktårin buorre gåvvå pasienta varresvuoda ja iellemdile birra.

 

Fásstadåktår máhttá liehket buorre ságastallamguojmme ja sån la hárjjánam iejvvit ulmutjijt låsså dilen

Fásstadåktårin la sjávodisvuodavælggo ja danen ij la sujna loahpe juogadit diedojt duv birra iehtjádij, jus dån i loabev vatte, jali jus la hekka ja hælso birra sáhka. Fásstadåktår dålkåv fállá gå dasi la dárbbo.

Fásstadåktår máhttá aj duv vuosedit sierratjiehppevarresvuoda dievnastussaj jus dasi la dárbbo, jali dunji giehttot gåggu ietján máhtá viehkev gávnnat ja gåsi ij gájbbeduvvá vuosedibme – degu hiehteguovdásj, familljasuodjalus jali iehtjáda. Duodden la fásstadåktåra duogen koordinierit, guoradallat ja tjuovvolit duv aj gå oattjo viehkev sierratjiehppevarresvuoda dievnastusás jali iehtjádijs.

Stuovesdåktårårnik la oassen almulasj varresvuodafálaldagás ja mávsá dábálasj iesjmávsov.

Næhttabielen helsenorge.no gávna ienep diedojt fásstadåktåra birra


Åarjelsaemien (Sørsamisk)

Soptsesth staeriesdåaktarinie vædtsoesvoeten jallh daaresjimmiej bïjre

Jis dov leah dåeriesmoerh guejmine mij lea vædtsoes, datne daaresjimmieh dååjrh jallh vædtsoesvoetem gåetesne dååjrh? Datne dååjresigujmie tjabreminie mejtie aarebi dååjreme? Jallh datne bïllh datne tjoerh pruvredh dov væljoen vööste? Dagke datne leah lïhke fuelhkie naakenidie mah vædtsoesvoetem jallh daaresjimmiem dååjroeh?

Staeriesdåaktere maahta hijven soptsestallemeguejmine årrodh jïh dååjrehtimmiem åtna almetjigujmie soptsestidh mah geerve tsiehkien nuelesne jeala.. Staeriesdåakteren laavenjasse lea skïemtjijh viehkiehtidh skïemtjelassigujmie kråahpesne jallh fysiske skïemtjelassigujmie, psykiske healsojne jïh ruvsine. Daate sæjhta jiehtedh staeriesdåakteren lea dïedte abpe almetjen åvteste gosse datnem salkehte, båehtjerde jïh dåarjede. Staeriesdåaktere daamtaj hijven bijjieguvviem åtna skïemtjijen healsoen jïh jieledetsiehkien bijjeli.

 

Staeriesdåaktere maahta hijven soptsestallemeguejmine årrodh jïh dååjrehtimmiem åtna almetjigujmie soptsestidh mah geerve tsiehkien nuelesne jielieh

Staeriesdåaktere sjaevehtsvoetedïedtem åtna jïh dan åvteste ij luhpiem utnieh bïevnesh dov bïjre mubpiejgujmie juekedh, bielelen datne dam luhpedh, jallh jis jielede jïh healsoe leah vaahresne. Staeriesdåaktere toelhkem faalehte gosse daerpies.

Staeriesdåaktere aaj maahtah datnem sjïerehealsoedïenesjasse vuesiehtidh jis daerpies, jallh datnem bievnedh  jeatjah sijjiej bïjre mejtie maahtah viehkiem åadtjodh, jïh mejtie ih vuesiehtimmiem daarpesjh – goh aehpiejarnge, fuelhkievaarjelimmie jallh jeatjebh. Staeriesdåaktere aaj dïedtem åtna koordineeredh, salkehtidh jïh datnem dåarjedidh aaj gosse viehkiem åadtjoeh sjïerehealsoedïenesjistie jallh mubpijste.

Staeriesdåaktereöörnege lea bielie dehtie byögkeles healsoefaalenasseste jïh datne sïejhme jïjtsemaaksoem maaksah.

Sijjesne helsenorge.no maahtah vielie bïevnesh gaavnedh staeriesdåakteren bïjre