Davvisámegiella (Nordsamisk)
Hála bearašsuodjalusain veahkaválddi ja illásteami birra
Riidalehpet ja rigerebehtet go olu ruovttus? Lea go dus veahkaválddálaš guoibmi, vai vásihat go illásteami? Vásihat go veahkaválddi iežat váhnemiid gaskkas? Dalle sáhttibehtet jearrat veahki bearašsuodjalankantuvrras.
Bearašsuodjalankantuvrrat fállet nuvttá veahki ja neavvaga páraide ja bearrašiidda geat vásihit váttisvuođaid, riidduid dahje kriissaid. Bearašsuodjalankantuvra bargá earret eará suhttu- ja veahkaváldeváttisvuođaiguin. Muhtun kantuvrrain leat oktagaslaš fálaldagat veahkaválddi gillájeddjiide ja/dahje bahádahkkiide.
Sáhttibehtet ieža váldit oktavuođa lagamus bearašsuodjalankantuvrrain diŋgot áiggi dahje oažžut eanet dieđuid das mainna bearašsuodjalankantuvra sáhttá veahkehit. Go olusat váldet oktavuođa, de vuoruhuvvojit mánnábearrašat.
Bearašsuodjalankantuvrraid fálaldagat rievddadit, ja dat sáhttet leat
- párraterapiija, bearašterapiija
- suhttuhálddašankursa ja suhttuhálddašanbagadallan váhnemiidda
- soabadeapmi separašuvnna ja earráneami olis, veahkki váhnenovttasbargui ja ovttastallamii
- váhnenbagadallanprográmmat ja iešguđet earráneapmeprográmmat
Geahča filmma das mo bearašsuodjalus bargá:
Bearašsuodjalankantuvrrain barget earret eará psykologat, pedagogat ja sosionomat geain lea gealbu bearašterapiijas. Bargiin lea jávohisvuođageasku, ii ge sis leat lohpi earáide juohkit dieđuid du birra du lobi haga, dahje jus lea sáhka heakkas. Jus bearašsuodjalankantuvra ii sáhte fállat dan veahki maid dii dárbbašehpet, de sáhttet du sáddet eará sadjái. Bearašsuodjalankantuvra fállá dulkka go lea dárbu dasa.
Eanaš bearašsuodjalankantuvrrat leat stáhtalaččat ja oassin Mánáid-, nuoraid- ja bearašetáhtas (Bufetáhta). Earáid bearašsuodjalankantuvrraid eaiggádit girkolaš vuođđudusat, ja sis leat doaibmašiehtadusat Bufetáhtain. Fálaldat geavaheddjiide fállojuvvo beroškeahttá eallinoainnus ja oskkus.
Oza bearašsuodjalankantuvrraid iežat ássanbáikki lahka dinutvei.no:s (russe familievern “Type tilbud” vuolde)
Bajilgovva bearašsuodjalankantuvrrain Bearaš-, nuoraid- ja bearašdirektoráhta siidduin (Dušše dárogiella)
Julevsámegiellaj (Lulesamisk)
Ságasta familljasuodjalusájn vahágahttema jali råhtsatijme birra
La gus álu stuojmme ja rijddo dijá sijdan? Tsábbmá gus duv iellemguojmme duv jali råhtsatjuvá gus? Vahágahtti gus duv æjgáda nubbe nuppev? De máhttebihtit familljasuodjaluskontåvrås viehkev åhtsåt.
Familljasuodjalimkontåvrå nåvkå viehkedi ja bagádalli párrajt ja familjajt majn li gássjelisvuoda, rijdo jali hiehtedile. Familljasuodjalus barggá duola degu moare- ja tsábbmemássjij. Nágin kontåvråjn li individuála fálaldagá sidjij gudi li hæhttum gierddat vahágahttemav ja sidjij gudi li vahágahttám.
Bessabihtit ietja válldet aktijvuodav lagámus familljasuodjaluskontåvråjn jus sihtabihtit tijmav diŋŋgut jali ienebut diehtet gåktu familljasuodjalus máhttá dijájt viehkedit. Gå la råhtto de vuoroduvvi familja mánáj.
Familljasuodjaluskontåvråj fálaldagá li moattelágátja, ja máhtti sisadnet
- párraterapiddja, familljaterapiddja
- moarreloadtjimkurssa ja moarreloadtjimbagádallam æjgádijda
- såbadallam sierranime ja hæjto aktijvuodan, viehkke æjgátaktisasjbargguj ja aktanårromij
- æjgátbagádallam- ja duot dát aktanviessomprográmma
Gehtja filmav gåktu familljasuodjalus barggá:
Familljasuodjaluskontåvråjn barggi duola degu psikolåvgå, pedagåvgå ja sosionåvmå gejna li máhtudagá familljaterapidjan. Barggijn la sjávodisvuodavælggo ja danen ij la siján loahpe juogadit diedojt duv birra iehtjádij, jus dån i loabev vatte, jali jus la hekka ja hælso birra sáhka. Jus familljasuodjaluskontåvrrå ij didjij máhte fállat dav viehkev majt dárbahihpit, de máhtti vijddásappot vuosedit. Familljasuodjaluskontåvrå dålkåv fálli gå dasi la dárbbo.
Ienemus familljasuodjaluskontåvrå stáhttaj gulluji ja li oassen Mánáj-, nuoraj- ja familljaåssudagás (Bufetat). Då ietjá familljasuodjaluskontåvråj æjgáda li girkkolasj vuododusá ja siján li doajmmasjiehtadusá Bufetáhtajn. Fálaldahka addnijda fáladuvvá vájku makkir åssko ja iellemvuojnno siján la.
Jus sidá gæhttjat gånnå familljasuodjaluskontåvrå duv lahka li, gehtja dinutvei.no (ruossista familievern gånnå tjuodju “Type tilbud”)
Gávna gånnå familljasuodjaluskontåvrå li, Mánáj-, nuoraj- ja familljadirektoráhta næhttabielijn.
Åarjelsaemien (Sørsamisk)
Soptsesth fuelhkievaarjelimmine vædtsoesvoeten jïh daaresjimmien bïjre
Dijjieh klaaterdidie jïh leavadidie jïjnjem gåetesne? Dov lea guejmie mij vædtsoes jallh daaresjimmieh dååjrh? Datne vædtsoesvoetem dååjrh dov eejhtegi gaskem? Dellie maehtede viehkiem ohtsedh fuelhkievaarjelimmiekontovresne.
Fuelhkievaarjelimmiekontovrh namhtah viehkiem jïh raerieh vedtieh paarride jïh fuelhkide mah tsagkesh, vigkieh jïh aehpieh dååjroeh. Fuelhkievaarjelimmie gaskem jeatjah sikne- jïh vædtsoesvoetedåeriesmoerigujmie barka. Såemies kontovrh aaj sjïere faalenassh utnieh dejtie mah vædtsoesvoetem dååjroeh jallh vædtsoes mubpiej vööste.
Dijjieh maehtede jïjtjh lïhkemes fuelhkievaarjelimmiekontovrine gaskesadtedh juktie tæjmoem dongkedh jallh vielie bïevnesh åadtjodh mejnie fuelhkievaarjelimmiekontovre maahta dijjem viehkiehtidh. Gosse jienebh gaskesedtieh fuelhkievaarjelimmiekontovre sæjhta fuelhkieh maanajgujmie prioriteeredh.
Faalenassh fuelhkievaarjelimmiekontovrine jeerehtieh, jïh maehtieh årrodh
- paarreterapije, fuelhkieterapije
- siknehaalvemekuvsje jïh siknehaalvemebïhkedimmie eejhtegidie
- likteme joekedimmesne jïh gosse ektiejielede tsööpkeme, viehkie eejhtegelaavenjostose jïh ektieårroemasse
- eejhtegebïhkedimmie- jïh ovmessie ektiejieledeprogrammh
Vuartesjh filmem guktie fuelhkievaarjelimmie barka:
Dej gaskem mah fuelhkievaarjelimmiekontovrine berkieh lea psykologh, pedagogh jïh sosionomh mej maahtoe fuelhkieterapijesne. Dah mah desnie berkieh sjaevehtsvoetedïedtem utnieh jïh dan åvteste eah luhpiem utnieh bïevnesh dov bïjre juekedh mubpiejgujmie, bielelen datne dam luhpedh, jallh jielede jïh healsoe leah vaahresne. Jis fuelhkievaarjelimmiekontovre ij maehtieh dam viehkiem faalehtidh maam dijjieh daarpesjidie, maehtieh guhkiebasse vuesiehtidh. Fuelhkievaarjelimmiekontovrh toelhkem faalehtieh gosse daerpies.
Doh jeanatjommes fuelhkievaarjelimmiekontovrh leah staateles jïh bielie Maana-, noere- jïh fuelhkieetaateste (daaroen Bufetat). Doh jeatjah fuelhkievaarjelimmiekontovrh eekesuvvieh gyrhkeles stiftelsijstie jïh gïehtelimmielatjkoeh Bufetatine utnieh. Faalenasse utniejidie vadtasåvva ovrjearohke jieledevuajnoste jïh religijovneste.
Ohtsh fuelhkievaarjelimmiekontovrem dov årromesijjien lïhkebisnie daesnie dinutvei.no (bïejh kroessem sæjjan familievern nuelesne «Type tilbud»)
Bijjieguvvie fuelhkievaarjelimmiekontovri bijjeli Maana-, noere- jïh fuelhkiedirektoraaten sæjrojne