Dinutvei.no Logo Nasjonal veiviser
ved vold og overgrep

Mii lea veahkaválddi suojehemiid doarjjaguovddáš?

Brosjyre med tekst og illustrasjoner

Davvisámegiella (Nordsamisk)

Julevsámegiellaj (Lulesamisk)

Åarjelsaemien (Sørsamisk)


Davvisámegiella (Nordsamisk)

Mii lea veahkaválddi suojehemiid doarjjaguovddáš?

Leatgo gillán veahkaválddi, illásteami dahje eará ráŋggáštanvuloš meanuid, maid don leat váidán, dahje árvvoštalat váidit?

Jagi 2017:i mielde ásahuvvui veahkaválddi suojehemiid doarjjaguovddáš buot politiijaguovlluin, mii galgá nannet bálvalusfálaldaga rihkolašvuođaoaffariidda. Doarjjaguovddážat galget áimmahuššat du dárbbuid jus don vásihat rihkolašvuođa ja leat dutnje veahkkin ráŋggáštusášši proseassas.

Doarjjaguovddáš galgá áimmahuššat du gii leat vásihan rihkolaš daguid

Doarjjaguovddáža bargun lea čuovvut ja veahkehit du ráŋggáštusášši proseassas, das rájes go ášši váidojuvvo gitta dassážiigo áššáskuhttin mearriduvvo dahje go duopmostuollu loahpaha ášši. Buohkat sáhttet váldit oktavuođa Doarjjaguovddážiin, muhto fálaldat lea vuosttažettiin sidjiide geat váiden ášši politiijaide.

Geahča filmma movt du dustejit ja vuostáiváldet veahkaválddi gillájeddjiid doarjjaguovddážis:

 

Doarjjaguovddážis lea fálaldat veahkaválddi gillájeddjiide ja sin oapmahaččaide, ja sisdoalus lea:

  • psykososiála doarjja ja veahkki, earret eará gieđahallat ja dikšut dan mii lea dáhpáhuvvan, reakšuvnnaid, hástalusaid ja eallindilálašvuođa ovddasguvlui
  • čuovvoleami olles ráŋggáštusproseassa áigodagas
  • dieđut – vuosttažettiin ráŋggáštusášši proseassa ja veahkkevuogádagaid birra
  • neavvut ja veahkehit du gulahallat eará veahkkedoaimmahaga eará osiiguin, maiddái Veahkaválddioaffariid buhtaduskantuvrrain (Kontoret for voldsoffererstatning)
  • lágastandoarjja – gitta dassážii go ášši ovddiduvvo duopmostuolu meannudeapmái.

Eatnasiin geat barget doarjjaguovddážiin lea sosiála- dahje dearvvašvuođafágalaš duogáš, oktan liigeoahpuin áššáiguoskevaš fágasurggiin. Bargiide lea čadnon jávohisvuođageasku ja mearkkaša ahte sis ii leat lohpi juogadit dieđuid du birra earáiguin, almmá du dohkkeheami haga, dahje jus dilli lea várálaš du dearvvašvuhtii ja eallimii. Doarjjaguovddáš fállá dulkka go dasa lea dárbu.

Doarjjaguovddážat leat ovttasbargodoaibmabijut gaskal politiijaguovlluid ja dihto verddesuohkaniid. Guovddážat leat sajáiduvvon politiijabálvalusas vai daid álkidit olaha go lea vásihan veahkaválddálašvuođaid, ja dat doibmet gullevaš politiijaguovllus. Doarjjaguovddážat galget ovttasbargat ja fágalaččat sajáiduhtton báikkálaš veahkkeapparáhtii.

Gulahallandieđut

Dieđut buot riikka rihkolašvuođa oaffariid doarjjaguovddážiid birra dinutvei.no neahttabáikkis (Ceahkut doarjjaguovddáža “fálaldatšlája oasis”)

Veahkaválddi oaffariid doarjjaguovddáža máinnašupmi lea gávdnomis politiijaid neahttasiidduin

Oktasaš nationála telefovdnanummir doarjjaguovddážiidda lea 800 40 008


Julevsámegiellaj (Lulesamisk)

Mij la Kriminalitiehta bahojduvvamij doarjjaguovdásj?

La gus dån hæhttum gierddat vahágahttemav, råhtsatjimev jali ietjá dagojt ma soajtti stráffiduvvat, jali árvustalá gus dav dahkat?

Jage 2017 nalluj ásaduváj Kriminalitiehta bahojduvvamij doarjjaguovdásj gájka politijjaguovlojn váj nanni dievnastusfálaldagáv sidjij gudi li hæhttum kriminalitiehtav gierddat. Doarjjaguovdátja galggi duv viehkedit jus kriminalitiehtav hæhttum gierddat ja duv doarjjot váj rijba ålles stráffaássjeprosessa tjadá.

Doarjjoguovdásj galggá várajda válldet duv gut la hæhttum gierddat dagojt ma soajtti stráffiduvvat

Doarjjoguovdátja galggi duv tjuovvolit ålles stráffaássjeprosessa tjadá diededime rájes gitta ássje la juogu de guoddalime maŋŋela mierreduvvam jali duobbmoståvlåjn giehtadaláduvvam. Juohkkahasj bæssá válldet aktijvuodav Doarjjaguovdátjijn, valla fálaldahka la ienemusát dunji gut ássjev politijjajda diededa.

 

Doarjjaguovdátja fálaldahka kriminalitiehta bahojduvvamijda ja sijáj lagámusájda la:

  • psykososiála doarjja ja viehkke, duola degu gåktu giehtadallat dav mij la dáhpáduvvam, reaksjåvnåjt, hásstalusájt ja iellemdilev åvddålijguovlluj
  • tjuovvolibme ålles stráffaássjeprosessa tjadá
  • diedo – vuostatjin stráffaássjeprosessa ja doarjjavuogádagáj birra
  • bagádallam ja låvssim gåktu besa ietjá viehkediddjijda, daj gaskan Vahágahttemgierddama buohttidusá kontåvrrå
  • riektádoarjja – gå ássje duobbmoståvllågiehtadallamij manná

Ienemusá sijájs gudi doarjjaguovdátjijn barggi li sosiála- jali varresvuodafágalasj oahppo, joarkkaåhpadusájn guoskavasj fáhkasuorgijn. Barggijn la sjávodisvuohtavælggo ja danen ij la siján loahpe juogadit diedojt duv birra iehtjádij, jus dån i loabev vatte, jali jus la hekka ja hælso birra sáhka. Doarjjaguovdásj dålkåv fállá gå dasi la dárbbo.

Doarjjaguovdátja la aktisasjbarggodoajmma politijjaguovloj ja vissa suohkanij gaskan. Guovdátja li politijjaj biejadum váj juohkka ájnna kriminalitiehta bahojduvvam galggá álkkemus láhkáj dasi bessat, ja da gåbttju guhtik politiddjaguovlov. Doarjjaguovdátja galggi bájkálasj doarjjavuogádagá siegen barggat ja fágalattjat dajda tjanáduvvat.

Aktijvuohtadiedo

Jus sidá gæhttjat gånnå gájka kriminalitiehta bahojduvvam doarjjaguovdátja li, gehtja dinutvei.no (ruossista doarjjaguovdátja gånnå tjuodju “Type tilbud”)

Mij politijja bieles tjáleduvvá Kriminalitiehta bahojduvvamij doarjjaguovdátjij birra

Aktisasj nasjonála telefåvnnånummara doarjjaguovdátjijda li 800 40 008


Åarjelsaemien (Sørsamisk)

Mij lea Dåarjoejarnge dejtie mah kriminaliteetem dååjroeh?

Datne leah dååjreme vædtsoesvoetem, daaresjimmiem jallh jeatjah meadtoeh dahkoeh, mah datne bïeljelamme, jïh ussjedh dam darjodh?

Jaepien 2017 mietie Støttesenter for kriminalitetsutsatte / Dåarjoejarnge dejtie mah kriminaliteetem dååjroeh tseegkeme gaajhkine politijedajvine guktie dïenesjefaaleldahkem nænnoestidh dejtie mah kriminaliteetem dååjroeh. Dåarjoejarngh edtjieh dov daerpiesvoetem gorredidh jis datne kriminaliteetem dååjroe jïh meatan årrodh guktie datne maahtah abpe bysvehtsaamhtesem tjïrrehtidh.

Dåarjoejarnge edtja datnem gorredidh mij meadtoeh dahkoeh dååjrh

Dåarjoejarngi barkoe lea datnem dåeriedidh abpe bysvehtsaamhtesen tjïrrh, bïeljelimmeste minngemes bïedtemen sjæjsjalæmman jallh orrijamme dåapmoestovlegïetedæmman. Gaajhkh maehtieh Dåarjoejarngem gaskesadtedh, men faaleldahke voestes iereste dutnjien mij aamhtesem polijsese bïeljelidh.

 

Dåarjoejarngen faaleldahkh dejtie mah kriminaliteetem dååjroeh jïh dej åelieh leah:

  • psykososijaale dåarjoe jïh viehkie, gaskem jeatjah dååjremh, reaksjovnh, haestemh jïh båetije jieledetsiehkiem gïehtelidh jïh gïetedidh
  • abpe bysvehtsaamhtese-prosessem vaaksjoestidh
  • bïevnesh – voestes iereste bysvehtsaamhtese-prosessen jïh viehkieöörnegi bïjre.
  • bïhkedimmie jïh viehkiem mubpie bielide viehkieapparaatesne, aaj Kontoret for voldsoffererstatning / Kontovre vædtsoesvoeteofferedåarjose
  • dåarjoe dåapmoestovleaamhtesasse – gosse aamhtese jåarhka dåapmoestovlegïetedæmman

Jeenjemesh gïeh dåarjoejarngine berkieh sosijaale- jallh healsoefaageles våaromem utnieh, jåarhkeööhpehtimmine relevaante faagesuerkine. Barkijh sjaavohthvoetedïedtem utnieh jïh dan gaavhtan eah åadtjoeh bïevnesh dov bïjre juekedh mubpide, datne tjoerh dïsse luhpiedidh, jallh jis vaahra hïegken jïh healsoen gaavhtan. Dåarjoejarnge toelhkem faalehte gosse dam daarpesje.

Dåarjoejarngh leah ektiebarkoeråajvarimmie politijedajvi jïh veeljeme tjïelti gaskem. Dah jarngh leah politijen luvnie juktie aelhkemes gaavnedh dïsse gie kriminaliteetem dååjroe, jïh dah leah fïere guhten politijedajvesne. Dåarjoejarngh edtjieh laavenjostedh jïh faageles våaromen utnedh voenges viehkieapparaatesne.

Gaskesadtemebïevnesh

Daesnie vuajnah gusnie gaajhkh dah laanten dåarjoejarngh dejtie mah kriminaliteetem dååjroeh dinutvei.no (bïejh kroessem dåarjoejarngese “Type tilbud” vuelelen)

Daesnie maahtah lohkedh Dåarjoejarngen dejtie mah kriminaliteetem dååjroeh bïjre politijen sæjrojne

Ektie nasjonaale telefonnummere dåarjoejarngide 800 40 008

KORONAKRISEN – HJELP VED VOLD OG OVERGREP

Døgnåpne tjenester:

Er du voksen og trenger selv hjelp eller ønsker å hjelpe en annen voksen?

Er du bekymret for et barn eller trenger hjelp i omsorgen for barn?

På nettsidene våre finner du oversikt også over andre hjelpetilbud. Det varierer hva de ulike tjenestene kan tilby i øyeblikket. Vi anbefaler deg likevel å ta kontakt og sjekke ut hvilken hjelp du kan få. Spørsmål- og svartjenesten på dinutvei.no er også åpen.