Oallugat dinutvei.no oktavuođaváldiin leat eahpesihkkarat leago duođaid psyhkalaš veahkaváldi maid sii leat vásihan. Earát fas leat gillán veahkaválddi áigá eaige leat goassege háleštan ovttainge dan rájes. Lea dehálaš muitit ahte don sáhtát ohcat veahki vaikko leatge eahpesihkar dahje veahkaváldi lea dáhpáhuvvan áigá.
Sáhttá leat váttis hupmat veahkaválddi birra. Muhtun olbmot dovdet sivalažžan ja heahpada, ja olu olbmot ballet ahte sidjiide ii jáhkkojuvvo. Go válddát oktavuođa veahkkevuogádagain, muitte ahte lea sin bargu veahkehit ja doarjut du. Sii eai leat doppe dan dihte ahte dubmet du.
Leago psyhkalaš veahkaváldi?
Gokko manná linnjá dearvvašmeahttun oktavuođas ja psyhkalaš veahkaválddi gaskkas? Muhtun olbmot eai ipmir ovdal olu maŋŋel ahte sii leat gillán psyhkalaš veahkaválddi. Psyhkalaš veahkaválddi lea álkit čiehkat go fysalaš veahkaválddi. Dát sáhttá dahkat váddáseabbon eará olbmuide fuomášit dan.
Mii reageret buohkat iešguđet láhkái veahkaváldái. Hála áinnas fágaolbmuin jus don leat eahpesihkar mii duinna dáhpáhuvvá dahje guđelágan veahki dárbbašat. Dát sáhttá leat buorre doarjja, ja don sáhtát oažžut veahki sirret iežat jurdagiid ja dovdduid.
Muhtun liŋkkat resurssaide (neahttasiidduide) vuolábealde gávdnojit dušše dárogillii dahje eaŋgalasgillii.
Mii lea psyhkalaš veahkaváldi?
Gos sáhtán ohcat veahki jus lean gillán psyhkalaš veahkaválddi?
Du fástadoavttir sáhttá leat buorre sadji álgit. Du fástadoavttir sáhttá leat buorre ságastallanguoibmi ja sáhttá du čujuhit eará sajiide gos oaččut veahki jus lea dárbu.
Loga eambbo fástadoaktára birra ja geahča video movt hupmat iežat doaktáriin veahkaválddi birra.
VI (VO)-linnjá – (veahkaválddi ja illasteami linnjá), riŋge 116 006. Leatgo don eahpesihkar maid don vásihat, leago dat duođaid psyhkalaš veahkaváldi? Dahje smiehtatgo gos don sáhtát oažžut veahki? Riŋge VI-linnjái (VO-linjen) dahje čálaš neahtas VI-linnjáin (VO-linjen). Oapmahaččat ja earát geat fuolastuvvet sáhttet maiddái váldit oktavuođa.
Loga eambbo VI-linnjá (VO-linjen) birra.
Heahteguovddážat. Don sáhtát váldit oktavuođa heahteguovddážiin vaikko it leatge fáhkka heahtedilis itge dárbbaš orrunsaji. Dát guovddážat addet ráđi ja doarjaga, ja veahkehit olbmuid geat smihttet leatgo sii gillán veahkaválddi. Muhtun heahteguovddážat fállet ságastallanjoavkkuid. Oapmahaččat ja earát geat fuolastuvvet sáhttet maiddái váldit oktavuođa. Váldde oktavuođa iežat lagas heahteguovddážiin gulaskuddat guđet fálaldagat sis leat.
Loga eambbo ja geahča video heahteguovddážiid birra.
Jođánis psyhkalaš dearvvašvuođaveahkki (Rask psykisk helsehjelp) lea bálvalus maid olu gielddat fállet buohkaide geat leat 16 jagi ja boarráseappot giksašuvvet baluin, geahppa deprešuvnnain dahje álgi gárrenvuođa- dahje oađđenváttisvuođaiguin. Oza eanet dieđuid bálvalusaid birra gos don ásat gieldda neahttasiidduin.
Boarrásiidsuodjalus (Vern for eldre) lea oktavuođatelefovdna buohkaide geat leat 62 jagi ja boarráseappot geat leat gillán veahkaválddi dahje illasteami. Riŋge 800 30 196 oažžut bagadeami ja veahki. Oapmahaččat ja buohkat earát geat fuolastuvvet vuoras olbmo dihte sáhttet maiddái riŋget.
Loga eambbo boarrásiidsuodjalusa birra.
Bearašsuodjalus (Familievernet) fállá nuvttá ráđđádallama ja rávvema go bárat riidalit, leat heađis, dahje go leat eará váttisvuođat bearrašis. Bearašsuodjalus vuoruha muhtumin mánnábearrašiid.
Loga eambbo ja geahča filmma bearašsuodjalusa birra.
Loga eambbo veahkaválddi birra maŋŋel go ovttaseallin nohká
Mánáidsuodjalusain (Barnevernstjenesten) sáhttá váldit oktavuođa jus fuolastuvvá máná dihte. Mánáidsuodjalus addá mánáide, nuoraide ja bearrašiidda veahki ja doarjaga go vásihit váttisvuođaid ruovttus. Muitte ahte čuohcá maiddái mánáide go váhnemiid gaskkas lea veahkaválddalašvuohta. Veahkaválddalašvuohta váhnema ja máná gaskkas sáhttá maiddái čuohcit eará mánáide bearrašis.
Loga eambbo mánáidsuodjalusa birra ja geahča video movt bálvalus bargá veahkaváldeáššiiguin.
Mánáid ja nuoraid alárbmatelefovdna (Alarmtelefonen for barn og unge) 116111. Mánát ja nuorat geat vásihit veahkaválddi ja eará váttisvuođaid ruovttus sáhttet riŋget dahje čálašit neahtas alárbmatelefovdnii. Don sáhtát maiddái riŋget jus leat nuorra ja irgi/moarsi lea veahkaválddálaš du vuostá. Ollesolbmot sáhtte riŋget jus sii fuolastuvvet máná dihte, dahje ballet ahte mánná gillá veahkaválddi dahje illasteami.
Alárbmatelefovnna neahttasiidu.
Skuvlla dearvvašvuođabálvalus dahje dearvvašvuođastašuvdna. Jus don leat vuollel 20 jagi, de sáhtát don háleštit váttisvuođaidat birra dearvvašvuođastašuvnnain dahje skuvlla dearvvašvuođabálvalusain. Muhtun gielddain leat fálaldagat nuorra olbmuide gitta dassážii devdet 24 jagi. Oza gieldda neahttasiiddus eanet dieđuid guđet bálvalusat gávdnojit doppe gos don ásat.
Loga eambbo ja geahča filmma skuvlla dearvvašvuođabálvalusa ja dearvvašvuođastašuvnna birra.
Politiijat. Riŋge politiijaid telefovdnanummarii 112 jus leat fáhkka heahtedilis. Jus don dárbbašat suodjalusa dahje háliidat váidit veahkaválddi, riŋge 02800.
Veahkki sidjiide geat leat psyhkalaš veahkaváldedahkkit
Molssaeaktu veahkaváldái (MEV) (Alternativ til vold) (ATV) lea dikšoprográmma buohkaide geat háliidit heaitit geavaheames veahkaválddi. MEV (ATV) fállá maiddái bálvalusaid sidjiide geat gillájit veahkaválddi.
Loga eambbo ja geahča video MEV (ATV )birra.
Suhttohálddašeapmi (Sinnemestring) lea kursa mas oahppá teknihkaid kontrolleret suhtu ja aggressiiva láhttenvugiid. Vuosttažettiin fállojuvvo joavkodikšu, muhto divššu sáhttá maiddái oažžut okto.