Davvisámegiella (Nordsamisk)
Mii lea vihtandoarjja?
Gillát dahje oaidnit vearredagu, nugo veahkaválddi dahje seksuála illásteami, sáhttá leat suorggahahtti. Jus don maŋŋá fertet vihtanuššat das mii lea dáhpáhuvvan, de sáhttá dat leat du mielas sihke unohas ja váttis. Dákkár oktavuođain sáhttá vihtandoarjja leat buorre ságastallanolmmoš ja addit dehálaš olmmošlaš doarjaga ja neavvagiid.
Don sáhtát hállat vihtandoarjagiin sihke ovdal ja maŋŋá vihtanuššama. Jus háliideaččat, de sáhttá vihtandoarjja maiddái vuolgit mielde diggelatnjii. Vihtandoarjja galgá oadjudit du amas ja váttes dilálašvuođas ja veahkehit du konsentreret das maid galggat čilget/vihtanuššat dikkis.
Vihtandoarjja
- muitala dutnje mii galgá dáhpáhuvvat diggelanjas.
- čilge dutnje mat rollat iešguđet aktevrrain diggelanjas leat, ja gos sii čohkkájit
- neavvu/doarju du ja čilge mo don galggat láhttet
- ii galgga seaguhit iežas du áššái, ii ge neavvut maid don galggat muitalit
Vihtandoarjaga bargu nohká go don vihtanin guođát diggevistti. Dutnje sáddejuvvo diehtu vihtandoarjja-ortnega birra go stevdnejuvvot vihtanin. Dasa lassin váldet vihtandoarjagat oktavuođa vihtaniiguin go bohtet diggevistái. Jus jearat, de sáhttá vihtandoarjja oahpistit duopmostuolus ovdal go diggi álgá.
Vihtandoarjja fállojuvvo sihke ráŋggáštusáššiin ja siviila áššiin. Muhtun smávit diggevisttit dađibahábut eai fála vihtandoarjaga. Duopmostuollu dahje áktor sáhttá addit dutnje dieđuid dan birra jus háliideaččat.
Geahča bajilgova duopmostuoluin mat fállet vihtandoarjaga
Ortnet lea eaktodáhtolaš olbmuid barggu duohken. Vihtandoarjagiin lea diehttelasat iešguđetlágan duogáš, eai ge sii oaččo mávssu. Sii leat neutrála, eai ge sis leat čanastumit ášši bealálaččaide. Sii eai sáhte danne leat duopmostuolu, politiija dahje kriminálafuolahusa bargit, muhto sii sáhttet leat bargan doppe ovdal. Vihtandoarjja ii ge galgga leat čadnon duopmostuoluide eará láhkai, ovdamearkka dihtii mielduopmárin.
Vihtandoarjagis lea jávohisvuođageasku das maid son beassá diehtit iežas ámmáhis. Geasku guoská maiddái dieđuide geat don ja eará bealálaččat leat, ja vejolaš dieđuide maid vihtandoarjja beassá diehtit ieš ášši birra.
Vihtandoarjagat hállet dárogiela, ja muhtumat leat maiddái eaŋgalsgielagat. Váldde oktavuođa iežat duopmostuoluin jus dárbbašat eaŋgals- dahje earágielat vihtandoarjaga čielggadit maid duopmostuollu fállá.
Vihtandoarjagiid rekruteremis, kursemis/oahpaheamis ja kvalitehtasihkkarastimis ovddasvástida eanaš Rukses Ruossa. Duopmostuollohálddahus hálddaša vihtandoarjjadoaimma váldoovddasvástádusa ja veahkeha, ovttas Rukses Ruossain, kvalitehtasihkkarastit ja ovdánahttit ovttalaš ja ollislaš doaimma.
Gulahallandieđut
Loga eanet vihtandoarjaga birra siidduin domstol.no
Loga eanet vihtandoarjaga birra Ruskes Ruossa neahttasiidduin
Julevsámegiellaj (Lulesamisk)
Mij la vihtandoarjja?
Vahágahteduvvat jali vihtanit kriminála dagov, degu vahágahttemav jali råhtsatjimev, soajttá balldalit. Jus maŋŋela hæhttu vihtanit mij la dáhpáduvvam, de soajttá unugastá ja vájvástuvá. Dakkir dilijn luluj buorre vihtandoarjjagijn ságastit ja doarjjagav ja bagádallamav oadtjot.
Besa vihtandoarjjagijn ságastit sihke åvddål ja maŋŋela vihtanusá. Jus dav sidá de máhttá vihtandoarjja aj boahtet fáron diggáj. Vihtandoarjja la dåppe váj galga jaskaduvvat ådå ja gássjelis dilen ja doarjjan váj galga bessat konsentrierit dan birra majt galga tjielggit/vihtanit dikken.
Vihtandoarjja
- tjielggi dunji mij galggá dikken dáhpáduvvat
- tjielggi ma li juohkkahattjaj dahkamusá dikken ja gåktu tjåhkkåhi
- bagádallá/doarjju duv ja tjielggi gåktu galga liehket mássjel
- ij galga ássjáj sehkanit jali vaddet rádev majt galga javllat
Vihtandoarjjaga dahkamus låhpaduvvá gå dån vihtanin guodá dikkev. Oattjo diedojt vihtandoarjja-årniga birra bå gåhtjoduvvá vihtanit. Duodden vihtandoarjja dåjmalattjat åhtså vihtanijt gå vihtana diggáj båhti. Jus gatjáda, de vihtandoarjja máhttá duv vuosádallat dikken åvddål galga vihtanit.
Vihtandoarjja fáladuvvá sihke stráffaássjijn ja sivijla ássjijn. Nágin unnep diggeriektájn de luodjomláhkáj ep máhte vihtandoarjjagav fállat. Digge jali aktor máhttá de dunji fállat dav viehkev majt dárbaha.
Dá dikke vihtandoarjjagav fálli
Årnik la luojvoj bargo duogen. Navti li vihtandoarjjagijn duot dát duogásj ja sij e mávsov oattjo. Sij li bieledime ja e gullu nágina bælláj ássjen. Danen e galga barggat dikkijn, politijjan jali kriminálahuvson, valla soajttá li dåppe åvddåla barggam. Vihtandoarjja ij ga galga liehket dikkijda makkirak láhkáj tjanádum, degu guojmmeduobmárin.
Vihtandoarjjagin la sjávodisvuohtavælggo dan birra majt oadtju diehtet bargon. Vælggo guosská sihke diedojda duv ja iehtjádij birra ássjen, jali jus vihtandoarjja oadtju diehtet juojddá ássje birra.
Vihtandoarjjaga dárusti ja soabmása duodden ieŋŋilsgielav bukti. Válde aktijvuodav ietjat dikkijn jus dárbaha ieŋŋilsgiela vihtandoarjjagav, jali ietjá giellaj, váj gávnna makkir giellaj digge máhttá viehkev fállat.
Vihtandoarjjagij åttjudibme, kursa/åhpadibme ja bærrájgæhttjam dagáduvvá Ruoppsis Ruossas. Diggeháldadus háldat vihtandårja årnigav ja Ruoppsis Ruossa siegen kvalitiehtav bærrájgæhttjá váj sjaddá muodugasj ja ålles fálaldahka lándav miehtáj.
Aktijvuohtadiedo
Lågå ienebut vihtandoarjjaga birra domstol.no
Lågå ienebut vihtandoarjjaga birra Ruoppsis Ruossa næhttabielijn
Åarjelsaemien (Sørsamisk)
Mij vïhnegedåarjoe?
Meadtoem dååjredh jallh meadtoem vuejnedh, goh vædtsoesvoetedahkoe jallh seksuelle daaresjimmie, maahta beltije årrodh. Jis mænngan tjoerh vïhneginie årrodh dan bïjre mij sjugniehtovveme, dellie maahtah tuhtjedh dïhte dovne leajhroes jïh geerve. Dagkerh tsiehkine vïhnegedåarjoe maahta hijven soptsestallemeguejmine jïh meatanguejmine årrodh mij vihkeles dåarjoem jïh bïhkedimmiem vadta.
Dov lea nuepie vïhnegedåarjojne soptsestidh dovne vïhnegetjïelkestimmien åvtelen jïh mænngan. Jis sïjhth dellie vïhnegedåarjoe aaj maahta meatan årrodh reaktasavkan sïjse. Vïhnegedåarjoe lea desnie juktie datnem seadtoehtidh aktene ovvaane jïh geerve tsiehkesne, jïh viehkine årrodh guktie datne edtjh buektiehtidh jïjtjemdh konsentreeredh dan bïjre maam edtjh tjïelkestidh/vïhnestidh reaktesne.
Vïhnegedåarjoe
- datnem beavna dan bïjre mij edtja reaktasavkesne heannadidh
- datnem tjïelkeste mah råållah dov ovmessie aktöörh reaktasavkesne utnieh jïh gusnie dah tjahkasjieh
- datnem bïhkede/dåarjohte jïh datnem tjïelkeste guktie edtjh dåemiedidh
- ij edtjh jïjtjemse dov aamhtesisnie involveeredh jallh datnem raeriestidh maam edtjh jiehtedh
Vïhnegedåarjoen stilleme orreje gosse datne goh vihtehke digkiegåetiem laahpah. Datne bïevnesh åadtjoeh vïhnegedåarjoe-öörnegen bïjre gosse vïhneginie steebnesovvh. Lissine vïhnegedåarjoeh eadtjohkelaakan gaskesem vaeltieh vïhnegigujmie gosse dah reaktese båetieh. Jis dan bïjre gihtjh, vïhnegedåarjoe maahta datnem bïjre jarkan riektesne vuesiehtidh åvtelen vïhneginie båatah.
Vïhnegedåarjoe faalasåvva dovne bysvehtsaamhtesinie jïh sivijle aamhtesinie. Såemies unnebe digkiereaktah eah maehtieh vïhnegedåarjoem faalehtidh. Dellie riektie jallh aktovre sæjhta, jis datne dan bïjre gihtjh, dutnjien doh vaajteles bïevnesh vedtedh.
Vuartesjh bijjieguvviem riektiej bijjeli mah vïhnegedåarjoem vedtieh
Öörnegen våarome lea jïjtjevyljehke barkoe. Vïhnegedåarjoeh sijhtieh hævvi joekehts duekiem utnedh jïh eah maaksoem åadtjoeh. Dah leah nööjtraale jïh eah naan ektiedimmieh guejmide aamhtesisnie utnieh. Dan åvteste eah edtjh barkoem utnedh riektine, pollisesne jallh kriminaalehoksesne, men leah maahteme desnie aarebi barkedh. Vaallah vïhnegedåarjoeh edtjh ektiedimmiem utnedh riektide jeatjahlaakan, vuesiehtimmien gaavhtan goh meatandoemesjæjja.
Vïhnegedåarjoe sjaevehtsvoetedïedtem åtna dan bïjre man bïjre daajroem åådtje sov barkosne. Dïedte lea faamosne dovne bïevnesi bïjre gie datne jïh jeatjah involveradamme leah, jïh aaj jeatjah bïevnesi bïjre mej bïjre vïhnegedåarjoe daajroem åådtje jïjtjehke aamhtesen bïjre.
Vïhnegedåarjoeh nöörjen soptsestieh jïh naakenh aaj lissine englaanten gïelem soptsestieh. Gaskesadth dov riektiem jis datne vïhnegedåarjoem daarpesjh mij englaanten gïelem jallh jeatjah gïelem soptseste, juktie govledh maam riektie faalehte.
Dåårrehtimmie, kuvsje/lierehtimmie jïh kvaliteetegorredimmie vïhnegedåarjojste leah åajvahkommes Rööpses Kroessen tjïrrh. Domstolsadministrasjonen åejviedïedtem reerie vïhnegedåarjoebarkoen åvteste jïh Rööpses Kroessine ektine kvaliteetem jïh evtiedimmiem gorrede akten aktelaaketje jïh ellies barkoen åvteste.
Gaskesadtemebïevnesh
Lohkh vielie vïhnegedåarjoen bïjre daesnie domstol.no
Lohkh vielie vïhnegedåarjoen bïjre Rööpses Kroessen nedtesæjrojne