Leat olu vuogit reageret maŋŋá veahkaválddi ja illásteami. Muhtumiidda lea ávki hállat terapevttain, earát ges dárbbašit lassin sisačálihuvvot psykiátralaš buohccivissui muhtun áigodahkii. Fástadoavttir, psykologa dahje bátnedoavttir sáhttá ovttas duinna árvvoštallat dárbbašat go dakkár veahki ja lágidit du viidáseappot jus dasa lea dárbu. Bivdde su gii sádde du, čielgasit cealkit ahte don dárbbašat terapevta mas lea gealbu veahkaválddi ja traumaid birra.
Buot gielddain lea psyhkalaš dearvvašvuođasuodjalusa fálaldat, ja olusiin leat sierra gielddapsykologa
Oažžun dihtii divššu Guovllupsykiátralaš guovddážis (DPS) dahje psykologa dahje psykiáhtera luhtte geas lea doaibmadoarjja (šiehtadusspesialisttat), de dárbbašat sáddejumi. Gávdnojit maiddái olu priváhtapsykologat ja –psykiáhterat doaibmadoarjaga haga. Dalle dábálaččat it dárbbaš sáddejumi, muhto fálaldat lea dávjá divrasat go dikšu DPS:s dahje psykologa/psykiáhtera luhtte geas lea doaibmadoarjja. DPS:s dahje psykologa/psykiáhtera luhtte geas lea doaibmadoarjja, mávssát dábálaš iežasoasi.
Bargiin lea jávohisvuođageasku, ii ge sis leat danne lohpi earáide juohkit dieđuid du birra du lobi haga, dahje jus lea sáhka heakkas. Fállojuvvo dulka go lea dárbu dasa.
Vuordináigi oažžut divššu DPS:s rievddada iešguđet sajiin riikkas. Jus du báikkálaš DPS:s ii leat doarvái buorre fálaldat dutnje, de sáhttet dutnje fállat divššu eará DPS:s. Sáhtát riŋget dearvvašvuođabálvalussii «Vállje dikšunbáikki» 800 43 573 (800 HELSE) jearrat fálaldagaid ja vuordináiggiid birra.
Iskka gaskamearálaš vuordináiggi iežat báikkálaš guovddážis (Dušše dárogiella)
Bajilgovva helsenorge.no-neahttasiidduin geainna galggat váldit oktavuođa jus dárbbašat veahki dahje háleštit soapmásiin (Dušše dárogiella)
SÁNAG – psyhkalaš dearvvašvuođaveahkkefálaldat sámi álbmogii (Dušše dárogiella)