Davvisámegiella (Nordsamisk)
Mii lea suhtuhálddašeapmi Brøsetmodealla?
Ražat go iežat suhtuin? Čuohcá go dat moarsái/irgái ja bearrašii? Dalle sáhtát oažžut veahki terapevttain geat barget suhtuhálddašemiin.
Fálaldat lea riikaviidosaš ja lea badjel 18-jahkásaš bahádahkkiide. Metoda geavahuvvo eanemusat joavkodivššus, muhto sáhttá maiddái geavahuvvot oktagaslaččat. Sáhtát oahppat teknihkaid stivret iežat aggressiivva láhttema ja rievdadit guottuid.
Geahča filmma das mo dustejuvvot suhttuhálddašeamis Brøsetmodealla mielde:
Suhttuhálddašeapmi Brøset Modealla (SBM) lea ráhkaduvvon Brøset kompetansesenteris for sikkerhets-, fengsels- og rettspsykiatri St. Olavs hospitálas. Oktiibuot leat dál 4540 suhtuhálddašanterapevtta riikkadásis (2016).
Dikšut geat geavahit dán metoda, barget dávjjimusat psyhkalaš dearvvašvuođabálvalusas, bearašsuodjalankantuvrras dahje mánáidsuodjalusas. Bargiin lea jávohisvuođageasku, ii ge sis leat danne lohpi earáide juohkit dieđuid du birra du lobi haga, dahje jus lea sáhka heakkas. Fállojuvvo dulka go lea dárbu dasa.
Sáhtát háleštit fástadoaktáriin dahje bearašsuodjalankantuvrrain oažžut eanet dieđuid fálaldaga birra.
Dieđut Brøsetmodealla ja dohkkehuvvon dikšunbáikkiid birra.
Julevsámegiellaj (Lulesamisk)
Mij la moarreloadtjim Brøsetmodellen?
Li gus dujna gássjelisvuoda mårijn? La gus dat vájvven iellemguojmmásit ja familljaj? De máhtá oadtjot viehkev terapevtajs gudi moarreloadtjimijn barggi Brøsetmodella baktu.
Fálaldahka la ålles lánndaj ja la sidjij gudi vahágahtti ja li badjel 18 jage vuoras. Metåvddå ienemusát juogosgiehtadallamij aneduvvá, valla máhttá aj ájnegis ulmutjijda aneduvvat. Åhpa vuogijt gåktu kontrollierit moarev ja ietjat ulmusjvuodajn barggat.
Gehtja filmav gåktu duv vuosstáj válldi moarreloadtjimij Brøsetmodella milta:
Sinnemestring Brøset Modellen (SBM) la åvddånahtedum Brøset máhtudakguovdátjijn sihkarvuoda-, giddagis- ja riektápsikiatrijjaj St. Olavs hospitalan. Tjoahkkáj gávnnuji dálla 450 skåvllidum moarreloadtjimterapevta (2018) lándav miehtáj.
Giehtadalle gudi dáv metåvdåv tjuovvu barggi ienemusát psihkalasj varresvuodadievnastusán, familljasuodjaluskontåvrån jali mánájsuodjalusán. Giehtadallijn la sjávodisvuodavælggo ja danen e besa juogadit diedojt duv birra iehtjádij, jus dån i loabev vatte, jali jus la hekka ja hælso birra sáhka. Dålkkå fáladuvvá gå dasi la dárbbo.
Máhtá válldet aktijvuodav fásstadåktårijn jali familljasuodjaluskontåvråjn jus sidá ienebut diehtet fálaldagá birra.
Diedo Brøsetmodella ja dåhkkidum giehtadallamsajij birra.
Åarjelsaemien (Sørsamisk)
Mij siknehaalveme Brøsetmodellen?
Dov dåeriesmoerh dov siknine? Datne mïelehkem jïh fuelhkiem pleekh? Dellie maahtah viehkiem åadtjodh terapeevtijste mah siknehaalveminie berkieh Brøsetmodellen mietie.
Faalenasse lea abpe laantesne jïh lea dej vööste mah vædtsoesvoetem nuhtjieh jïh leah bijjelen 18 jaepieh. Vuekie jeenjemes åtnasåvva dåehkiebåehtjierdimmesne men maahta aaj dam nuhtjedh akten almetjen vööste. Maahtah vuekieh lïeredh juktie dov aggressijve dåemiedimmiem gïehtjedidh, jïh barkedh vuajnoeh jarkelidh.
Vuartesjh filmem guktie siknehaalveme datnem dåastohte Brøsetmodellen mietie:
Siknehaalveme BrøsetModelle (SBM) lea evtiesovveme Brøset maahtoejarngesne jearsoesvoete-, faangkegåetie- jïh reaktapsykiatrijese St. Olavs hospitaalesne. Tjåanghkan 450 siknehaalvemeterapeevth mah ööhpehtimmiem vaalteme (2018) abpe laantesne.
Båehtjierdæjjah mah daam vuekiem nuhtjieh, daamtajommes psykiske healsoedïenesjisnie, fuelhkievaarjelimmiekontovrine jallh maanavaarjelimmesne berkieh. Båehtjierdæjjah sjaevehtsvoetedïedtem utnieh jïh dan åvteste eah luhpiem utnieh bïevnesh dov bïjre mubpiejgujmie juekedh, bielelen datne luhpiem vadta dïsse, jallh jielede jïh healsoe leah vaahresne. Toelhke faalesåvva gosse daerpies.
Maahtah staeriesdåaktarinie jallh fuelhkievaarjelimmiekontovrine gaskesadtedh juktie vielie bïevnesh faalenassen bïjre åadtjodh.
Bïevnesh Brøsetmodellen jïh jååhkesjamme båehtjierdimmiesijjiej bïjre.