Dinutvei.no Logo Nasjonal veiviser
ved vold og overgrep

Mii lea mánáidsuodjalus?

Davvisámegiella (Nordsamisk)

Julevsámegiellaj (Lulesamisk)

Åarjelsaemien (Sørsamisk)


Davvisámegiella (Nordsamisk)

Mii lea mánáidsuodjalus?

Leat go mánná ja dus lea lossa dilli ruovttus, dahje leat go ollesolmmoš ja vuorjašuvat mánás dahje nuoras? Mánáidsuodjalus veahkeha ja doarju mánáid, nuoraid ja bearrašiid go ruovttus lea lossa dilli, go mánná ii oaččo dan fuolahusa maid dárbbaša, dahje eará sivaid geažil dárbbaša veahki.

Lea mánáidsuodjalusa bargu veahkehit jus vuollil 18-jahkásaš mánát vásihit dahje sáhttet vásihit veahkaválddi dahje illásteami, vuolledábiid vahágahttima, bággonáitaleami dahje dáid áitagiid. Eará dilálašvuođaovdamearkkat goas mánáidsuodjalus sáhttá veahkehit, lea jus váhnemat gárrejit, dahje go mánás leat duođalaš láhttenváttisvuođat dahje váttisvuođat rihkolašvuođain dahje gárrenmirkkuiguin. Veahkki lea nuvttá.

Veahkkedoaimmat ruovttu hárrái sáhttet leat:

  • neavvagat ja bagadallan bearrašii
  • váhnenjoavkkut
  • doarjjaolmmoš
  • ekonomalaš doarjja mánáidgárdesadjái
  • ekonomalaš doarjja skuvlaastoáigeortnegii (AÁO/AKS)
  • ekonomalaš doarjja astoáigedoaimmaide dahje earái
  • veahkki vahkkoloahpain dahje galledanruoktu.

Geahča filmma mo mánáidsuodjalus bargá:

 

“Mánnái buoremussan” lea mearrideaddji mánáidsuodjalusa barggus (gč. Mánáidsuodjaluslága § 4-1. Hensynet til barnets beste). Muhtumin sáhttá dát leat váhnemiid sávaldagaid vuostá. Mánáidsuodjalus galgá veahkehit ja doarjut váhnemiid nu ahte sii sáhttet leat buorit fuollaolbmot iežaset mánáide, ja mánát galget orrut ruovttus jus leaš vejolaš.

Muhtun duođalaš áššiin ii leat mánnái buoremus orrut ruovttus, ja mánáidsuodjalus ferte váldit badjelasas fuolahusa. Dát sáhttá dáhpáhuvvat bearraša sávaldaga vuođul dahje vuostá. Dušše fylkkalávdegoddi, mii lea duopmostuollolágan orgána, sáhttá mearridit mánáidsuodjalusa váldit badjelasas fuolahusa go lea váhnemiid sávaldaga vuostá.

Mánáidsuodjalus galgá veahkehit ja doarjut váhnemiid nu ahte sii sáhttet leat buorit fuollaolbmot iežaset mánáide

Mánáidsuodjalus lea sorjavaš das ahte soames dieđiha mánáid birra geain ii leat buorre dilli, nu ahte mánná ja bearaš ožžot dan veahki maid dárbbašit. Dus lea sihke priváhtaolmmožin ja mánáid- ja nuoraidbargin lágas nannejuvvon geatnegasvuohta dieđihit jus vuorjašuvat. Jus leat eahpesihkar berret go dahje galggat go dieđihit, de sáhtát riŋget mánáidsuodjalussii jearrat veahki árvvoštallat ášši. Dan sáhtát vejolaččat dahkat anonyma. Jus leat máná fuollaolmmoš, de sáhtát maiddái jearrat mánáidsuodjalusas veahki árvvoštallat ášši. Sáhttá leat áigeguovdil jus don ovdamearkka dihtii it oro šat ovttas nuppiin váhnemiin ja fuolastuvat mo mánná áimmahuššojuvvo go lea nuppi váhnema luhtte.

Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhta neahttasiidduin sáhtát lohkat eanet mánáidsuodjalusa birra ja mo don sáhtát dieđihit

Mánáidsuodjalusa eanaš bargit leat juogo mánáidsuodjaluspedagogat, sosionomat, juristtat dahje psykologat. Bargiin lea jávohisvuođageasku, ii ge sis leat lohpi earáide juohkit dieđuid du birra du lobi haga, dahje jus lea sáhka heakkas. Mánáidsuodjalus fállá dulkka go lea dárbu dasa.

Buot norgga gielddain lea mánáidsuodjalusbálvalus. Olusiin lea maiddái mánáidsuodjalusfákta. Neahttabáikkis barnevernvakten.no lea bajilgovva gielddalaš mánáidsuodjalusbálvalusain ja mánáidsuodjalusfávttain ja eará ávkkálaš dieđut.

Mánáidsuodjalusa birra máŋgga gillii – Mánáidsuodjalus. Mánnái buoremussan”

Bajilgovva gielddalaš mánáidsuodjalusbálvalusain ja mánáidsuodjalusfávttain

Mánáid-, nuoraid- ja bearašdirektoráhta neahttasiiddut


Julevsámegiellaj (Lulesamisk)

Mij la mánájsuodjalus?

La gus mánná låsså dilijn sijdan, jali la gus ållessjattuk gut máná jali nuora badjel måråsta? Mánájsuodjalus galggá mánájda, nuorajda ja familjajda viehkev ja doarjjagav vaddet gå la låsså dille sijdan, gå máná e oattjo dav huvsov mav dárbahi jali ietjá siváj diehti viehkev dárbahi.

Mánájsuodjalusá duogen la viehkedit jus ulmutja vuollel 18 jage hæhttuji gierddat jali soajtti vásedit vahágahttemav, råhtsatjimijt, vuollevájmmobiejsttemijt jali nihtojt daj birra. Ietjá buojkulvisá dilijs gånnå mánájsuodjalus máhttá viehkedit la jus bargge gárevselgajt adni, jali gå mánájn li alvos ulmutjahttemgássjelisvuoda jali gássjelisvuoda kriminalitiehtajn jali gárevselgaj. Viehkke la nåvkå.

Viehkkedåjma sijda vuoksjuj máhtti liehket:

  • ráde ja bagadallama familljaj
  • æjgátjuohkusa
  • oatsodiddje
  • ruhtadoarjja mánájgárddesadjáj
  • ruhtadoarjja skåvllåasstoájggeårnigij (SFO/AKS)
  • ruhtadoarjja asstoájggedåjmajda jali ietján
  • gæhpádis ájllegijn jali guossesijdan

Gehtja filmav gåktu mánájsuodjalus barggá:

 

“Mánnáj buoremussan” stivrri mánájsuodjalusá bargov (Mánájsuodjaluslága § 4-1. Mánnáj buoremussan). Muhttijn dát boahtá æjgádij miela vuosstij. Mánájsuodjalus galggá viehkedit ja doarjjot æjgádijt navti váj máhtti liehket buorre huksoulmutja ietjasa mánáj åvdås, ja máná galggi sijdan årrot jus beri máhtti.

Nágin alvos aktijvuodajn ij la mánnáj buoremussan sijdan årrot ja mánájsuodjalus hæhttu válldet badjel huvsov. Dat máhttá dáhpáduvvat jus famillja sihtá jali ij. Dåssju fylkkanammadus, mij la duobbmoståvllålágásj orgádna máhttá mierredit mánáv æjgádijs válldet jus ietja e sidá.

Mánájsuodjalus galggá viehkedit ja doarjjot æjgádijt navti váj máhtti liehket buorre huksoulmutja ietjasa mánáj åvdås

Mánájsuodjalusá barggo la dan duogen jut nágin diedet gå mánájn ij la buorre dille, váj mánná ja suv famillja oadtju dav viehkev mav dárbahi. Sihke priváhta ulmutjin ja jus mánáj ja nuoraj barga de galga lága milta diededit jus måråsta. Jus iehpeda galga gus diededit jali ij, de máhtá åvddågiehtaj mánájsuodjalussaj riŋŋgut váj sij viehkedi ássjev árvustallat. Dån i ga dárbaha ietjat namáv javllat gå dav dagá. Jus dujna l mánná ietjat huvson de besa aj mánájsuodjalusájn aktijvuodav válldet ja ádnot viehkev ássjen. Duola degu jus i nuppe æjgáda siegen des åro ja måråsta gåktu máná dille la gå la dån nuppe siegen.

Mánáj-, nuoraj- ja familljadirektoráhta næhttabielijn besa låhkåt ienep mánájsuodjalusá birra ja gåktu diededa

Ienemus bargge mánájsuodjalusán li juogu de mánájsuodjaluspedagåvgå, sosionoma, jurista jali psikolåvgå. Barggijn la sjávodisvuodavælggo ja danen ij la siján loahpe juogadit diedojt duv birra iehtjádij, jus dån i loabev vatte, jali jus la hekka ja hælso birra sáhka. Mánájsuodjalus dålkåv fállá gå dasi la dárbbo.

Juohkka suohkanin Vuonan la mánájsuodjalus. Moatten suohkanin la aj mánájsuodjalusvákta. Næhttabielen barnevernvakten.no gávna suohkanij mánájsuodjalusdievnastusájt ja mánájsuodjalusváktajt, aktan ietjá ávkálasj diedojt.

Mánájsuodjalusá birra moatte giellaj – ”Mánájsuodjalus. Mánnáj buoremussan”

Suohkanij mánájsuodjalusdievnastusá ja mánájsuodjalusvákta

Mánáj-, nuoraj- ja familljadirektoráhta næhttabiele


Åarjelsaemien (Sørsamisk)

Mij maanavaarjelimmie?

Jis datne maana jïh geerve åtnah gåetesne, jallh datne geerve almetje jïh tjoeperdh aktede maaneste jallh noereste? Maanavaarjelimmie edtja maanide, noeride jïh fuelhkide viehkiem jïh dåarjoem vedtedh gosse geerve tsiehkie gåetesne, gosse maanah eah dam hoksem åadtjoeh maam daarpesjieh jallh jeatjah fåantoej gaavhtan viehkiem daarpesjieh.

Maanavaarjelimmien laavenjasse viehkiehtidh jis almetjh vuelelen 18 jaepien båeries vædtsoesvoetem jallh daaresjimmiem, tjoele-irhkelimmiem, noerhkemepruvremem jallh aajhtoeh dan bïjre dååjroeh, jallh leah vaahresne dam dååjredh. Maanavaarjelimmie maahta aaj viehkiehtidh jis eejhtegh ruvsemehtieh nuhtjieh, jallh gosse maanaj leah itjmies dåemiedimmietsagkesh jallh dåeriesmoerh kriminaliteetine jallh ruvsine. Viehkie namhtah.

Viehkieråajvarimmieh hïejmesne maehtieh årrodh:

  • raerieh jïh bïhkedimmie fualhkan
  • eejhtegedåehkieh
  • dåarjoealmetje
  • ekonomeles dåarjoe maanagïertesæjjan
  • ekonomeles dåarjoe skuvleeejehtimmieöörnegasse /SEØ/AKS)
  • ekonomeles dåarjoe eejehtimmiedarjoemidie jallh jeatjah
  • viehkie hïeljine jallh guessiehïejme

Vuartesjh filmem guktie maanavaarjelimmie barka:

 

«Maanan buaratjommese» lea stuvrije maanavaarjelimmien barkose (viertesth  Barnevernloven § 4-1.Hensynet til barnets beste). Såemies aejkien daate maahta vigkine båetedh eejhtegi sjaavnjoejgujmie. Maanavaarjelimmie edtja eejhtegidie viehkiehtidh jïh dåarjoehtidh guktie dah maehtieh hijven hoksealmetjinie årrodh sijjen maanide, jïh maanah edtjieh gåetesne årrodh jis gåarede.

Såemies itjmies tsiehkine ij leah bööremes maanese gåetesne årrodh, jïh maanavaarjelimmie tjuara hoksem vaeltedh maanan åvteste. Maanavaarjelimmie maahta dam darjodh fuelhkien sjaavnjoen vööste. Ajve fylhkenmoenehtse, mij lea orgaane mij lea goh riektie, maahta nænnoestidh jeatjebh edtjieh hoksem maanan åvteste åadtjodh gosse lea eejhtegi sjaavnjoen vööste.

Maanavaarjelimmie edtja eejhtegidie viehkiehtidh jïh dåarjoehtidh guktie dah maehtieh hijven hoksealmetjinie årrodh sijjen maanaj åvteste

Maanavaarjelimmie lea jearohke naakenh maanaj bïjre bïeljelieh mejgujmie ij leah hijven, guktie maana jïh maanan fuelhkie maehtieh dam viehkiem åadtjodh maam daarpesjieh. Dovne goh privaate almetje jïh jis maanajgujmie jïh noerigujmie barkh, dov lea laakevïedteldihkie dïedte bïeljelidh jis datne tjoeperdh. Jis jueriedisnie mejtie byörh jallh tjoerh bïeljelidh, maahtah maanavaarjelæmman ringkedh åvtelhbodti jïh viehkiem åadtjodh aamhtesem vuarjasjidh. Maahtah dam anonyjme darjodh. Jis datne hoksem åtnah maanan åvteste, maahtah aaj maanavaarjelimmiem gaskesadtedh jïh viehkien bïjre birredh aamhtesem vuarjasjidh. Maahta vuesiehtimmien gaavhtan sjyöhtehke årrodh jis ih vielie jielieh dejnie mubpie eejhtegeguejmine ektine jïh tjoeperdh guktie maana gorresåvva gosse dejnie mubpine ektine.

Maana-, noere- jïh fuelhkiedirektoraaten nedtesæjrojne maahtah vielie lohkedh maanavaarjelimmien bïjre jïh guktie datne bïeljelh

Doh jeanatjommesh mah maanavaarjelimmesne berkieh leah maanavaarjelimmiepedagogh, sosinomh, juristh jallh psykologh. Dah mah desnie berkieh sjaevehtsvoetedïedtem utnieh jïh dan åvteste eah luhpiem utnieh bïevnesh dov bïjre mubpiejgujmie juekedh, jis ih datne dam luhpedh jallh jis jielede jïh healsoe leah vaahresne. Maanavaarjelimmie toelhkem faalehte gosse daerpies.

Gaajhkh tjïelth Nöörjesne maanavaarjelimmiedïenesjem utnieh. Jeenjesh aaj maanavaarjelimmievaeptiem utnieh. Nedtesijjesne barnevernvakten.no datne bijjieguvviem gaavnh tjïelten maanavaarjelimmiedïenesji jïh maanavaarjelimmievaeptiej bijjeli, jïh aaj jeatjah nuhteligs bïevnesh.

Maanavaarjelimmien bïjre jieniebinie gieline – «Maanavaarjelimmie. Maanan buaratjommesasse»

Bijjieguvvie tjïelten maanavaarjelimmiedïenesji jïh maanavaarjelimmievaeptiej bijjeli

Maana-, noere- jïh fuelhkiedirektoraaten nedtesæjroeh

KORONAKRISEN – HJELP VED VOLD OG OVERGREP

Døgnåpne tjenester:

Er du voksen og trenger selv hjelp eller ønsker å hjelpe en annen voksen?

Er du bekymret for et barn eller trenger hjelp i omsorgen for barn?

På nettsidene våre finner du oversikt også over andre hjelpetilbud. Det varierer hva de ulike tjenestene kan tilby i øyeblikket. Vi anbefaler deg likevel å ta kontakt og sjekke ut hvilken hjelp du kan få. Spørsmål- og svartjenesten på dinutvei.no er også åpen.