Bearašsuodjaluskantuvrrat fállet nuvttá veahki ja neavvaga páraide ja bearrašiidda geat vásihit váttisvuođaid, riidduid dahje kriissaid. Bearašsuodjaluskantuvra bargá earret eará suhttu- ja veahkaváldeváttisvuođaiguin. Muhtun kantuvrrain leat oktagaslaš fálaldagat veahkaválddi gillájeddjiide ja/dahje bahádahkkiide.
Sáhttibehtet ieža váldit oktavuođa lagamus bearašsuodjaluskantuvrrain diŋgot áiggi dahje oažžut eanet dieđuid das mainna bearašsuodjaluskantuvra sáhttá veahkehit. Go olusat váldet oktavuođa, de vuoruhuvvojit mánnábearrašat.
Bearašsuodjaluskantuvrraid fálaldagat rievddadit, ja dat sáhttet leat
- párraterapiija, bearašterapiija
- suhtuhálddašankursa ja suhtuhálddašanbagadallan váhnemiidda
- soabadeapmi separašuvnna ja earráneami olis, veahkki váhnenovttasbargui ja ovttastallamii
- váhnenbagadallanprográmmat ja iešguđet earráneapmeprográmmat
Bearašsuodjaluskantuvrrain barget earret eará psykologat, pedagogat ja sosionomat geain lea gealbu bearašterapiijas. Bargiin lea jávohisvuođageasku, ii ge sis leat lohpi earáide juohkit dieđuid du birra du lobi haga, dahje jus lea sáhka heakkas. Jus bearašsuodjaluskantuvra ii sáhte fállat dan veahki maid dii dárbbašehpet, de sáhttet du sáddet eará sadjái. Bearašsuodjaluskantuvra fállá dulkka go lea dárbu dasa.
Eanaš bearašsuodjaluskantuvrrat leat stáhtalaččat ja oassin Mánáid-, nuoraid- ja bearašetáhtas (Bufetáhta). Earáid bearašsuodjaluskantuvrraid eaiggádit girkolaš vuođđudusat, ja sis leat doaibmašiehtadusat Bufetáhtain. Fálaldat geavaheddjiide fállojuvvo beroškeahttá eallinoainnus ja oskkus.
Oza bearašsuodjaluskantuvrraid iežat ássanbáikki lahka dáppe: dinutvei.no
Bajilgovva bearašsuodjaluskantuvrrain Bearaš-, nuoraid- ja bearašdirektoráhta siidduin