Davvisámegiella (Nordsamisk)
Veahkki gávdno – veahkki dutnje geas leat seksualálaš himut mánáide
Leago alddát ballu ahte don sáhtát veagalváldit máná? Háliidat go veahki hálddašit iežat himuid mánáide? «Veahkki gávdno» lea fálaldat dutnje gii leat badjel 18 jagi ja dovddat seksuála himuid mánáide.
Oallugiin geain lea seksuála himut mánáide vásihit váttisin eallit buori eallima. Lea vejolaš oahppat dákkár dovdduid hálddašit.
Mihttomearrin “veahkki gávdno” bálvalusain lea geahpidit gávdni eastaga vai sáhtte váldit oktavuođa, vai sii geat háliidit ja dárbbašit veahki sáhttet dan oažžut. Dálkkodeddjiid bargun lea áimmahuššat ja veahkehit du, iige dubmet.
Fálaldaga sisdoallu lea:
- neahttasiidu «detfinneshjelp.no» oktan dieđuiguin
- chat gos oažžut rávvagiid ja bagadallama dahje diŋgot saji/diimmu dikšumii
- klinihkat mat fállet oktagaslaš divššu
Divššu birra
Jus don dárbbašandivššu, sáhtát ieš váldit oktavuođa. Das ii gáibiduvvo ahte du doavttir dahje dearvvašvuođabargi lea du čujuhan du dálkkodeapmái. Dálkkodanfálaldat siskkilda oktagaslaš ságastanterapiija psykologain d psykiatriija divššáriin. Dikšun čađahuvvo poliklinihkas.
Divššárat leat psykologa ja psykiatriija divššárat, geain lea earenoamáš gelbbolašvuohta dikšut olbmuid geain leat seksuála himut ja dovddut mánáide. Bargiin lea jávohisvuođageasku. Danin sis ii leat lohpi juogadit dieđuid du birra earáiguin, jus ieš it leat sin suovvan juogadit dákkár dieđuid, earret go jus lea váikkuhus eallimii ja dearvvašvuhtii.
Dikšunfálaldaga «Veahkki gávdno» leat Dearvvašvuođadirektoráhtta ovdánahttán ovttas nationála ja riikkaidgaskasaš fágabirrasiiguin.
Loga eanet “Veahkki gávdno” fálaldaga iežas neattasiidduin.
Julevsámegiellaj (Lulesamisk)
Viehkke gávnnu – fálaldahka dunji gænna li seksuála himo mánájda
Balá gus iesj dån soajttá mánájt råhtsatjit? Sidá gus oahppat kontrollierit ietjat himojt mánájda? «Det finnes hjelp» la fálaldahka dunji gut la badjel 18 jage vuoras ja gænna li seksuála himo mánájda.
Moaddása gejna li seksuála himo mánájda vásedi gássjel la buorre iellemav viessot. Dákkir dåbdojt máhttá oahppat mássjat.
Ulmme fálaldagájn “Det finnes hjelp” la álkkebun dahkat aktijvuodav válldet, váj sij gudi sihti ja dárbahi viehkev álkket galggi dav oadtjot. Giehtadallij barggo la duv várajda válldet, ij duobbmit.
Fálaldahka sisadná:
- næhttabielle «detfinneshjelp.no» diedoj
- tjæhtta rádij ja bagádusáj ja gånnå máhttá diŋŋgut ájgev giehtadallamij
- klinihka ma individuála giehtadallamav fálli
Giehtadallama birra
Jus giehtadallamav sidá, de besa iesj aktijvuodav válldet. Ep gájbbeda vuosedimev dálkudiddjes jali ietjá varresvuoda bargges. Giehtadallamfálaldahkaj gullu individuála ságastallamterapijja psykolåvgåjn jali psykiáhterijn Giehtadallam poliklinihkan dáhpáduvvá.
Giehtadalle li psykolåvgå ja psykiáhtera, gudi li sierralágásj tjiehpe giehtadallat ulmutjijt gejn li seksuála ájádusá ja himo mánáj birra. Barggijn la sjávodisvuohtavælggo. Danen e duv birra besa iehtjádijda giehttot váni duv loabe dagu, jus ij la iehtjádij hæggaj ja varresvuohtaj várálasj.
Giehtadallamfálaldahka «Det finnes hjelp» la Varresvuodadirektoráhtas dagádum aktan nasjonála ja rijkajgasskasasj fáhkabirrasij.
Lågå ienebut “Det finnes hjelp” birra fálaldagá ietjas næhttabielijn.
Åarjelsaemien (Sørsamisk)
Viehkie gååvnese – faaleldahke dutnjien gie seksuellen ïedtjem maanide åtnah
Bïllh datne destie datne maahtah daaresjimmiem maanide darjodh? Jis vaajtelh lïeredh dov ostem maanide vaaksjodh? “Dïhtie viehkiem gååvnese” lea faaleldahke dutnjien båarasåbpoe 18 jaepeste mij seksuellen ïedtjem maanide åtnah.
Gellie gïeh seksuellen ïedtjem maanide utnieh dååjroeh dïhte gïerve buerie jieledem jieledh. Dïhte gujht gåarede lïeredh dagkerh domtesh vaaksjodh.
“Det finnes hjelp” / “Viehkem gååvnese” ulmiem åtna aelhkebe darjodh gaskesadtedh guktie dah gïeh viehkiem vaajtelieh jïh daarpesjieh maehtieh aelhkieslaakan dam åadtjodh. Gïetedæjjaj barkoe leah datnem gorredidh, eah datnem doepmesjh.
Faaleldahke lea:
- nehtesæjroeh «detfinneshjelp.no» gusnie vielie bïevnesh
- chat gusnie raerieh jïh bïhkedimmieh åadtjoeh jïh jis sïjhth maahtah tæjmoem dængkodh båehtjierdæmman
- klinihkh mah faelieh individuellen båehtjierdimmiem
Båehtjierdimmien bïjre
Jis datne sïjhth båehtjierdimmiem, maahtah jïjtje gaskesadtedh. Ij leah krïeveme staeriesdåaktere jïh healsoebarkijh edtjieh saadtesidh. Båehtjierdimmiefaaleldahke lea individuellen soptsestallemeterapije psykologine jallh psykiaterinie. Båehtjierdimmie lea poliklinihkesne.
Båehtjierdæjjah leah psykologerh jïh psykiaterh mah sjïere maahtoem utnieh almetjh båehtjierdidh mah seksuellen åssjelh jïh domtesh maanide utnieh. Barkijh sjaavohthvoetedïedtem utnieh. Dïhte dan gaavhtan eah åadtjoeh bïevnesh dov bïjre juekedh mubpide, datne tjoerh dïsse luhpiedidh, jallh jis vaahra hïegken jïh healsoen gaavhtan.
Båehtjierdimmiefaaleldahke “Viehkie gååvnese” lea Healsoedirektoraate evtiedamme laavenjostosne nasjonaale jïh internasjonaale faagebyjresigujmie.
Lohkh vielie “Viehkie gååvnese” bïjre faaleldahken jïjtje nehtesæjrojne.