Leat go don gillán veahkaválddi, veagalváldima dahje earálágan seksuálalaš vearredagu ja dárbbašat veahki suokkardit dan maid leat vásihan? Buot gielddain lea psyhkalaš dearvvašvuođafálaldat
Psyhkalaš dearvvašvuođaveahkki

Leat go don gillán veahkaválddi, veagalváldima dahje earálágan seksuálalaš vearredagu ja dárbbašat veahki suokkardit dan maid leat vásihan? Buot gielddain lea psyhkalaš dearvvašvuođafálaldat
Vásihat go ahte muhtun bearrašis viggá mearridit geainna don galggat náitalit? Balat go gillát vuolledábiid vahágahttima? Rukses Ruossa-telefovdna bággonáitaleami ja vuolledábiid vahágahttima eastadeami várás neavvu du maid galggat bargat diekkár dilálašvuođain.
Leat go mánná ja dus lea lossa dilli ruovttus, dahje leat go ollesolmmoš ja fuolastuvat máná dahje nuora dihte? Mánáidsuodjalus veahkeha ja doarju mánáid, nuoraid ja bearrašiid go ruovttus lea lossa dilli, go mánná ii oaččo dan fuolahusa maid dárbbaša, dahje go dárbbašit veahki eará sivaid geažil.
Veahkaválde- ja illasteapmelinnjá (Vold- og overgrepslinjen) 116 006 lea veahkkelinnjá dutnje gii gillát veahkaválddi dahje illasteami lagas oktavuođain.
Ražat go iežat suhtu stivremiin ja leat áitálas, moarrái ja aggressiiva? Dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalus lea eaktodáhtolaš ja nuvttá fálaldat 0–20-jahkásaš mánáide ja nuoraide ja váhnemiidda dahje šaddi váhnemiidda ja sáhttá leat buorre báiki váldit ovdan váttisvuođaid.