Leat go don gillán veahkaválddi, veagalváldima dahje earálágan seksuálalaš vearredagu ja dárbbašat veahki suokkardit dan maid leat vásihan? Buot gielddain lea psyhkalaš dearvvašvuođafálaldat
Davvisámegiella (Nordsamisk) Julevsámegiellaj (Lulesamisk) Åarjelsaemien (Sørsamisk) Davvisámegiella (Nordsamisk) Mii lea veahkketelefovdna? Leat go váttes eallindilis? Dalle sáhtát riŋget Veahkketelefovnna nummarii 116 123 nuvttá. Veahkketelefovdna lea telefonbálvalus buohkaide geat dárbbašit hállat soapmásiin. Sáhtát riŋget birra jándora. Sáhtát leat anonyma, dat mearkkaša ahte it dárbbaš muitalit namat. Sáhtát váldit oktavuođa jus ležžet gažaldagat dahje jus dárbbašat háleštit
Riidalehpet ja rigerebehtet go olu ruovttus? Lea go dus veahkaválddálaš guoibmi, dahje gillátgo seksuálalaš veahkaválddi? Vásihatgo veahkaválddi iežat váhnemiid gaskkas? Dalle sáhttibehtet jearrat veahki bearašsuodjalankantuvrras.
Davvisámegiella (Nordsamisk) Julevsámegiellaj (Lulesamisk) Åarjelsaemien (Sørsamisk) Davvisámegiella (Nordsamisk) Mii lea Girkolaš resursaguovddáš veahkaválddi ja seksuála illástemiid vuostá (Kirkelig ressurssenter mot vold og seksuelle overgrep)? Mii lea Adam? Doaruha go irgi/moarsi du, vai lea go ustit, dáidá vel seamma searvegottis, veagalváldán du? Vuođđudus Girkolaš resursaguovddáš veahkaválddi ja seksuála illástemiid vuostá lea resursaguovddáš mas leat fálaldagat sihke
Davvisámegiella (Nordsamisk) Julevsámegiellaj (Lulesamisk) Åarjelsaemien (Sørsamisk) Davvisámegiella (Nordsamisk) Gillán veahkaválddi dahje illásteami – almmáiolbmotelefovdna Ražat go veahkaválddálašvuođain dahje illástemiin maid ieš leat gillán? Telefovdna vástida čuojahemiide dus gii leat almmáiolmmoš ja ražat. Almmáiolbmotelefovdna (Mannstelefonen) lea čadnon Reformii – almmáiolbmuid resursaguovddážii. Go riŋget Almmáiolbmotelefovdnii, de vástida telefonfákta geainna sáhtát háleštit eanaš áššiid birra, maiddái veahkaválddi dahje
Veahkaválde- ja illasteapmelinnjá (Vold- og overgrepslinjen) 116 006 lea veahkkelinnjá dutnje gii gillát veahkaválddi dahje illasteami lagas oktavuođain.
Ražat go iežat suhtu stivremiin ja leat áitálas, moarrái ja aggressiiva? Dearvvašvuođastašuvdna- ja skuvladearvvašvuođabálvalus lea eaktodáhtolaš ja nuvttá fálaldat 0–20-jahkásaš mánáide ja nuoraide ja váhnemiidda dahje šaddi váhnemiidda ja sáhttá leat buorre báiki váldit ovdan váttisvuođaid.